Loe läbi alltoodud kirjakoht: Esra 3
Ohvriteenistus taastatakse1Kui seitsmes kuu kätte jõudis ja Iisraeli lapsed olid juba oma linnades, kogunes rahvas nagu üks mees Jeruusalemma.
2Ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja tema vennad preestrid ja Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja tema vennad võtsid kätte ja ehitasid üles Iisraeli Jumala altari, et selle peal ohverdada põletusohvreid, nõnda nagu jumalamehe Moosese Seaduses on kirjutatud.
3Nad ehitasid altari selle endisesse kohta, kuigi maa elanikud olid nende vastu vaenulikud; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid, hommikusi ja õhtusi põletusohvreid.
4Ja nad pidasid lehtmajadepüha, nagu oli ette kirjutatud, ja ohverdasid igapäevaseid põletusohvreid vastaval arvul, nagu igaks päevaks oli määratud;
5ja seejärel korralisi põletusohvreid, noorkuu- ja kõigi Issanda pühitsetud pühade ohvreid, ja kõigi nende ohvreid, kes tõid Issandale vabatahtliku ohvri.
6Seitsmenda kuu esimesest päevast alates hakkasid nad Issandale põletusohvreid ohverdama, kuigi Issanda templile ei olnud veel alust pandud.
7Ja nad andsid raha kiviraiujaile ja puuseppadele, ning toitu, jooki ja õli siidonlastele ja tüüroslastele, et nad tooksid seedripuid Liibanonist mere äärde Jaafosse Pärsia kuninga Koorese loal, mis neile oli antud.Templi ülesehitamine algab8Ja teisel aastal pärast nende jõudmist Jumala koja juurde Jeruusalemma, teises kuus, tegid alguse Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja nende muud vennad, preestrid ja leviidid ja kõik, kes vangist olid tulnud Jeruusalemma, ja seadsid kahekümneaastasi ja vanemaid leviite Issanda koja tööd juhatama.
9Ja Jeesua, tema pojad ja vennad, Kadmiel ja tema pojad, Juuda järeltulijad, asusid nagu üks mees juhatama neid, kes tegid Jumala koja tööd; nõndasamuti Heenadadi pojad, nende pojad ja nende vennad leviidid.
10Ja kui ehitajad Issanda templile alust panid, siis astusid ette ametirüüs preestrid pasunatega, ja leviidid, Aasafi pojad, simblitega, et Iisraeli kuninga Taaveti korra järgi Issandat kiita.
11Ja nad laulsid Issandat kiites ning tänades:
"Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti Iisraeli vastu!"
Ja kogu rahvas tõstis suurt rõõmukisa Issandat kiites, et Issanda kojale oli alus pandud.
12Aga paljud preestritest ja leviitidest ning perekondade peameestest, vanad, kes olid endist koda näinud, nutsid suure häälega, kui sellele kojale nende silma all alus pandi; ent paljud tõstsid rõõmuga hõisates häält.
13Ja ükski ei suutnud vahet teha rõõmuhõiskehääle ja nutuhääle vahel, sest rahvas tõstis suurt rõõmukisa ja hääl kostis kaugele.
Valjud rõõmuhüüded või nutt ja oigamine? Trompetid või pisarad? Need pole üksteisest nii kaugel, kui võiks arvata. Inimese füüsilisel kehal on palju kitsam valik reaktsioone kui meelel ja vaimul, mis peavad töötama kahe- või kolmekordselt. Ärkamise aegu saadavad tavaliselt ohked, hüüatused, laul ja naer ning igasugused muud häälitsused. Oled sa kunagi nuuksunud õnnest või naernud pisarateni? Millises 12. salmis kirjeldatud inimgrupi hulka oleksid sina kuulunud?
Templi taastamistööd algavad kiiresti ja õigete prioriteetidega: altar esimeseks (s 1-6) ja siis alles kogu tempel (s 7-13). Esra raamatu 2. peatükis on kõik laiali oma linnades (vt 2:2,70), kuid nüüd koguneb kogu rahvas nagu "üks mees." Lehtmajadepüha oli rõõmus pidu, mis tuletas meelde Egiptusest väljarändamist, Vana Testamendi silmapaistvamat vabanemislugu (3Ms 23:42,43). Ajutistena püstitatud eluruumid pidid rahvale meenutama, et elu on ebakindel (s 3) - vastandina Jesaja hiigavatele ettekuulutustele (Js 60:10-14)! Kujuta ette pilti: preestrid ja rahvas koos taasavastamas altarirituaale - Jumala poolt seatud jumalateenistuse keset (s 2) (vt ohverdamisrituaalide kohta 4Ms 29:12–38).
Templiehitus algas alles järgmisel kuul pärast paasapüha, mis toimus esimesel kuul. Kivimaterjal oleks olnud kergesti kättesaadav, kuid et vana puit oli maha põletatud (2Kn 25:9), tuli sisse vedada uut (nagu Saalomon oli teinud) (2Aj 2:3,8,9).
Kujutle vundamendi rajamise tseremooniat kogu helipildilises mõjuvuses, koos ekstaatilise, publiku poolt korratava lauluga, millel on refrääniks „Tema heldus kestab igavesti Iisraeli igavesti" (s 11). Sedalaadi lauludele on pühendatud terve psalm (136). Ka meie võime seda laulu kasutada, et väljendada tulevikulootust, samuti ka tänu Jumala headuse eest minevikus.
Selle kommentaari autor: Howard Peskett