Sageli loetakse seda psalmi kirikutes Taevaminemise päeval, et mälestada Jeesuse tagasiminekut Jumala juurde; aga ka selleks, et inimesed võiksid end valmistada ülistama.

Algselt oli see templisse sisenemise liturgia osa, mida kasutati kolme suure juudi püha ajal mis tõid Jeruusalemma tohutud rahvahulgad. Psalmi alguses on palverändurid kogunenud templi väravate ette, küsides esimese salmi kahekordset küsimust. Vastus antakse salmides 2-5, mis on nagu Jumala “majareeglid” ning mida tõenäoliselt Jumala nimel võis öelda preester.

Liturgia võib olla iidne, ometi ei ole see kuidagi aegunud, sest Jumala ligiolu on püha ning sellesse sisenemine ilma pühitsuseta toob hukatuse. Nii annab psalm võimaluse end ise hinnata, enne kui tuleb astuda Jumala pühaduse kohtutrooni ette (1Kr 11:27-32).

Teine salm nimetab kolme erinevat iseloomuomadust ning salmid 3-5 kaheksat erilist tegu, mis on näiteks, kuidas nood omadused tegudes väljenduvad. Meid kutsutakse üles analüüsima oma suhteid, tegusid ning vestlusi. See kõik on äärmiselt praktiline!

Kõigepealt peavad meie suhted olema “veatud” - ehk siis läbinisti siirad. Meil ei ole luba petta neid kes on meid usaldanud või kes meist sõltuvad.

Teiseks, peavad meie teod alati esile tooma seda mis on õige, põlates vääritut ning austades ustavat. Kui meil on võimalik, siis peame aitama abivajajat. Kui meil on võimu, tuleb selle abil eelkõige kaitsta süütuid.

Kolmandaks peab meie suhtlemine/kõne alati olema täis tõde, välistades tagarääkimise ning kuulujutud. Meil tuleb pidada antud sõna isegi siis kui see läheb kalliks maksma!

Isegi juhul, kui vaatleme seda psalmi pigem pildi kui retseptina - kogeme, et me ei küüni taolise tasemeni. Aga mis lootus meile siis jääb  - et üldse siseneda Jumala ligiolusse? Ei mingit, kui tuleme oma õigsuses! Tänu Jumalale, et Jeesus on täitnud kõik need nõuded meie eest, ning läinud Ligiolusse enne meid! (Hb 10:19-22) Tema on see, kes kutsub end usaldama ning Talle järgnema.