Piiblivõtme arhiiv
2013-08-20
Jumal pöörab saatused
Hs 29:17-30:19
päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
18 „Inimesepoeg, Paabeli kuningas Nebukadnetsar on pannud oma
sõjaväe tegema rasket tööd Tüürose kallal: kõigil on pead läinud
paljaks ja kõigil on õlad hõõrdunud, aga palka ei ole Tüürosest
saanud ei tema ega ta sõjavägi töö eest, mida ta selle kallal
on teinud.
19 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma annan
Paabeli kuningale Nebukadnetsarile Egiptusemaa; ta viib ära
selle rikkuse, võtab sealt saaki ja riisub, mis riisuda on, ja
see saab ta sõjaväele palgaks.
20 Tasuks töö eest, mida ta selle kallal on teinud, annan ma
temale Egiptusemaa, sest nad on teinud seda minu heaks, ütleb
Issand Jumal.
21 Sel päeval ma lasen Iisraeli soole kasvada sarve ja annan
sinule võime avada oma suu nende keskel. Ja nad saavad tunda,
et mina olen Issand.”
1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Ulguge: „Oh seda päeva!”
3 Sest päev on ligidal,
Issanda päev on ligidal.
Pilvine päev,
paganate tund on tulnud.
4 Mõõk tuleb Egiptuse kallale
ja Etioopias on ahastus,
kui Egiptuses langevad mahalöödud,
võetakse tema rikkus
ja kistakse maha alusmüürid.
5 Etioopia, Puut, Luud ja kõik segarahvad
ja Kuub ja liidumaa pojad
langevad koos nendega mõõga läbi.
6 Nõnda ütleb Issand:
Egiptuse toed langevad
ja selle kõrk vägevus vajub alla.
Migdolist Seveeneni
langevad nad seal mõõga läbi,
ütleb Issand Jumal.
7 See muutub lagedaks laastatud maade hulgas ja selle linnad
on varemeiks tehtud linnade hulgas.
8 Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma süütan
tule Egiptuses ja kõik selle abistajad varisevad kokku.
9 Sel päeval lähevad mu juurest käskjalad laevadel hirmutama
muretut Etioopiat; ja neile tuleb ahastus Egiptuse päeval:
tõesti, vaata, see tuleb!
10 Nõnda ütleb Issand Jumal:
Ma teen lõpu Egiptuse toredusele
Paabeli kuninga Nebukadnetsari käe läbi.
11 Tema ja ta rahvas koos temaga,
julmimad paganate hulgast,
tuuakse maad hävitama;
nemad paljastavad oma mõõgad
Egiptuse vastu
ja täidavad maa
mahalöödutega.
12 Ma teen jõed kuivaks
ja müün maa kurjade kätte;
ma laastan maa ja kõik, mis seal on,
võõraste käe läbi.
Mina, Issand, olen rääkinud.
13 Nõnda ütleb Issand Jumal:
Ma hävitan ebajumalad
ning kaotan võimukandjad Noofist
ja vürstid Egiptusemaalt -
neid ei ole enam.
Ma toon Egiptusemaale hirmu.
14 Ma laastan Patrose,
süütan tule Soanis
ja mõistan kohut Noo üle.
15 Ma valan oma tulise viha Siini,
Egiptuse kantsi peale,
ja hävitan Noo toreduse.
16 Ma süütan tule Egiptuses,
Siin väänleb suurtes valudes,
Noo vallutatakse
ja Noofil on vaenupäevad.
17 Aaveni ja Pii-Beseti noored mehed
langevad mõõga läbi
ja nad ise peavad minema vangi.
18 Tahpanheesis pimeneb päev,
kui ma murran seal
Egiptuse valitsuskepid;
siis lõpeb seal
tema kõrk vägevus,
pilv katab teda
ja ta tütred lähevad vangi.
19 Nõnda ma mõistan kohut
Egiptuse üle,
ja nad saavad tunda,
et mina olen Issand.”
Selle lõigu algusest leiame Hesekieli raamatu hilise dateeringu: on aasta 571 eKr.
Ehk - tänane osa on edasi antud üle 15 aasta hiljem, kui prohveti vaikimisaja teised prohveteeringud.
Kõigepealt räägitakse siin Paabeli kuninga Nebukadnetsari aastaid kestnud katsetest vallutada Tüüros, mis kõik on haledalt läbi kukkunud - ta jäi ilma saagita (s 18). Ka mujal Piiblis on sellest juttu - nt Taanieli raamatu 4.peatükis. Nüüd aga antakse tasu talle Egiptusest (s 19). Sellega koos hakkab Jumal taastama Iisraeli jõudu (s 21) ning prohveti keelepaelad päästetakse taas valla.
Esimesele prohveteeringule jägneb kohe ka teine, mis sarnaneb eelpool antutega - Egiptus ja tema liitlased langevad Nebukadnetsari kätte. See tähendab riigile sõda, hävitust, sõjalise jõu hukku, maa saab laastatud ning rahvas jääb ilma juhtideta. Kõik iidolid hävitatakse ning linnad vallutatakse tormijooksuga. Paljude liitlaste nimetamine annab aimu hävitustöö ulatuslikkusest.
See kõik on karistus Egiptusele - 30. peatüki 13.salmist alates hakkab korduma sõna “Mina” - mitte Nebukadnetsar (kelle käsivart Jumal kasutab) vaid Jumal ise on see, kes karistab Egiptust ning ka karistuse eesmärk on antud s 19 - iga keel peab viimselt Jumala kõikvõimsust tunnustama: “nad saavad tunda, et mina olen Issand”
Valitsedes supervõimuna, elades kesest maailmakuulsat ja iidset kultuuri - on äärmiselt lihtne unustada tegelik Looja - Jumal, kelle käes on elu ja surm, rahvaste tõus ja hävimine.
Kui palju me ka tänapäeval, oma riigi saavutuste juures mõtleme sellele, et selle taga on tegelikult Jumal, kes on õnnistanud, andes inimesi, oskusi, võimalusi - tunnustadest Teda rahvaste ja saatuste juhtijana? Pigem kuuleme vastupidist ning uhkus asjade üle, mis tegelikult ei ole meie võtta või saada - täidab inimeste südameid, taandades neist Jumala üha kaugemale. Me tahame olla naabrist paremad, esikümnetes ja rikkaimate hulgas - ja seda kõike uskudes endasse, oma käsivarre jõusse ja toetudes iseenese tarkusele.
Aga tänane tekst hoiatab - kõiges, mida meile on antud - ka kultuuri ja teaduse kõrgsaavutuste taga, on vaja tajuda, näha ja tunnustada Jumalat, kes on andnud võimed ja lasknud kasvada. Sest Jumal ei anna oma au teistele ning need kes ei mõista Teda kõrgeks tõsta ja kiita ega anda Talle õiget kohta, peavad seda õppima palju karmimal viisil - Egitpuse saatus tänases tekstis on vaid üks näide.