Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 15:11-32
Tähendamissõna kadunud pojast11Jeesus ütles: "Ühel inimesel oli kaks poega.
12Ja noorem neist ütles isale: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" Ja isa jagaski varanduse nende vahel.
13Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult.
14Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema.
15Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle.
17Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: "Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga!
18Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees,
19ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!""
20Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.
21Aga poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!"
22Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga
23ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad,
24sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!" Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.
25Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist,
26ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla.
27See ütles temale: "Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises."
28Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda.
29Tema aga vastas isale: "Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.
30Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!"
Rõõmu jätkus rohkelt pidudel mida peeti, kui karjane leidis kadunud lamba ning naine kaotatud raha. Tänase loo pealiin on sarnane, aga esitatud laiemalt ning sügavamalt. Nüüd on tegu kaduma läinud pojaga. Loo keskmes on peresuhted, ning see on meisterlikult kokkupandud kõnetamaks nurisevaid varisere ning kirjatundjaid, kes iial ei olnud Jumalast mõtelnud sellises võtmes.
Kuidas näed sina Jumalat? Kui ranget ja autoritaarset käsuandjat? Või kui isa, kelle armastust ei kõiguta miski, mida võid korda saata?
Kui laristajast poeg omadega päris põhja jõudis ning järele mõtlema hakkas (s 17), otsustas ta tulla koju, et paluda end sulasena tagasi võtta, lootes kasvõi vastutahtmist antud andestusele. Ilmselt oli ta valmis ka korralikuks noomimiseks. Selle kõige asemel võeti ta vastu suure armastuse ning rõõmuga ja tema pojaseisus taastati täielikult.
Sealsamas oli ka teine poeg, kes samuti oli oma pärandiosa kätte saanud. Sel ajal, kui ta noorem vend enese osa ära kulutas, elas vanem vend kodus masendavat elu - masendavat mitte sellepärast, et ta isa oleks orjapidaja olnud, vaid, et ta polnud vastu võtnud oma isa armastust ning heldust ja oli ise ennast sellesse orjaseisusesse heitnud, mille lootis saada kojutulev vend (s 29). Nii nagu Jeesuse kuulajaskonna hulgas olevad variserid, ei suutnud ka vanem poeg tunda ega jagada rõõmu.
Kreeka keeles on selles loos sõna, mis muukeelses tõlkes kergesti võib jääda märkamata. Isa ütleb vanemale pojale (ja Jeesus variseridele): “meil oli (sõna otsese mõttes)“vaja” pidu pidada”. Sama sõna kasutatakse Sakkeuse loos, üsna sarnases kontekstis: “mul on “vaja” tulla täna õhtul sinu kotta” ütles Jeesus (Lk 19:5). Nii tähendamissõnas kui ka päriselus on tähtis korraldad pidu iga kord, kui mõni patune tuleb Jumala juurde - selle läbi ootusega ette vaadates jumalariigi suurele peole (Mt 8:11; Ilm 19:9).
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson