Loe läbi alltoodud kirjakoht: Gl 3:15-25
Aabrahami usust ja õnnistuse tõotusest15Vennad, ma toon inimliku näite. Teatavasti ei saa inimese tehtud testamenti keegi tühistada ega sellele midagi juurde lisada.
16Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: "Ja sinu sugudele", otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: "Ja sinu soole", kes on Kristus.
17Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse.
18Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega.Seaduse otstarve19Milleks siis Seadus? See on üleastumiste pärast juurde lisatud, kuni tuleb sugu, kelle kohta oli antud tõotus, ja see on seatud inglite kaudu vahendaja käe läbi.
20Üksainus ei vaja vahendajat, Jumal on ju üks.
21Kas Seadus on siis Jumala tõotuse vastu? Ei mingil juhul! Sest vaid siis, kui oleks antud seadus, mis suudab teha elavaks, tuleks õigus tõepoolest seadusest.
22Kuid Pühakiri on kõik oleva allutanud patule, et tõotus antaks neile, kes usuvad, usust Jeesusesse Kristusesse.
23Aga enne usu tulekut me olime Seaduse valve alla suletud kuni usu ilmumiseni tulevikus.
24Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust.
25Aga et usk on tulnud, siis me ei ole enam kasvataja meelevalla all.
Mõnikord avastan end olevat kinni jäänud mingisse väikesesse kogetud ebaõiglusesse - näiteks kasvõi mu abielus. Asja õiguslik külg võib neelata mind nii üleni, et unustan täiesti abielu alguses antud tõotuse jäädavalt armastada! Head abielud vajavad piire, kuid kui piirid ise muutuvad olulisemaks kui algselt antud tõotused, siis on midagi väga valesti. Kas sinuga on juhtunud nii, et oled niivõrd keskendunud “kirjatähe täitmisele”, et “elu selle külluses” on vaateväljalt kadunud?
Paulus on otsustanud aidata oma lugejatel mõista et Jeesus on see suurem pilt!. Salm 16 osutab nii lepingu algusele kui ka selle täideviimisele. Jeesuses sai täidetud see tõotus, mis oli antud 2000 aastat enne tema sündimist. Jumal ise seadis piirid oma rahvale, mille raames neil tuli elada selleks, et nad püsiksid kaitstuina ja alalhoituna kuni aeg sai täis lepingu tõotuse täitmiseks (s 19-22).
Kahjuks aga õige aja saabudes oli paljude ootus ja huvi raugenud, teised aga olid palju enam huvitatud piiridest kui neile pakutavast armastuse annist. Paulus on hämmastunud, et inimesed, kellele kuulutati lootuse sõnumit - tõde, et pelgalt usu läbi on võimalik saada Jumala lasteks - on nüüd pöördunud lootusetusse legalismi! Kes suudab täita käsuseadust täiuslikult? Mitte keegi - just sel viisil juhib käsk inimesed Jeesuseni. Siis kui mõistamie, et me ise ei suuda, hakkame otsima armastavat Päästjat (s 23-25).
Enese alandamine on raske, kuid kui viimaks põlvedele langeme, leiame igavese elu allikad, mis voolavad lausa meie sees. Usk on meelepärane meie vaimule, sest meie vaim on teadlik, et me ise, oma “räbalates”, ei suuda Jumalale meelepäraseks saada.
Selle kommentaari autor: APÜ