Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 41
Põdeja palve vaenlaste vastu1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.
3Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna teda ta vaenlaste meelevalda.
4Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb.
5Ma ütlesin: "Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!"
6Minu vaenlased räägivad minust kurja: "Millal ta sureb ja millal hävib ta nimi?"
7Ja kui keegi tuleb mind vaatama, siis ta räägib valet; tema süda kogub enesesse nurjatust; ta läheb välja ja räägib seda edasi.
8Kõik mu vihamehed sosistavad isekeskis minust, nad mõtlevad kurja minu vastu, öeldes:
9"Hukatuse märk on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!"
10Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu.
11Aga sina, Issand, ole mulle armuline ja aita mind üles, siis ma tasun neile kätte!
12Sellest ma tunnen, et olen sulle meeltmööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast.
13Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees.
14Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen.
Psalm 41 lõpetab esimese viiest osast, milleks Psalter on Heebrea Piiblis jaotatud. Koos psalmiga 1 moodustab see esimese osa ümber omamoodi õnnistuse raami. Kui psalmi 1 järgi on õndsad need, kes järgivad Jumala juhiseid, siis see psalm räägib nendest, kes on avatud vaeste aitamisele. Psalmides 2-40 on palju viiteid, et Jumal hoolib vaestest (1) - see psalmide kogum annab mõista, et viis, kuidas kohtleme vaeseid, tuleneb meie suhtest Jumalaga.
See väide, et Jumal hoolib vaestest (s 2,3) on sitatud selle poolt, kes on tundnud ise viletsust ja on ise võimeline andma tunnistust Issanda kaitsest (s 4-10). Tsitaadi vorm salmis 4 näitab, et järgnevad salmid moodustavad palve, mis on loodud luuletaja poolt, kes ajal, kui ta oli sügaval "madalas" perioodis kui tõsiselt haige, oli muutunud vaenlase pahatahtliku sosistamiskoori ohvriks. Tema soov maksta neile kätte (s 10) ei ole väljenda isiklikku kättemaksuiha, see on pigem õigluse küsimus (2). Kui ta vaatab tagasi, tänab ta, et kuigi tema parim sõber oli pöördunud ta vastu (s 9), seisis Issand tema kõrval ja jagas temaga jumaliku rõõmu ja ustavuse tunnet (s 11). Selle tulemuseks oli usk, mida vaenlased ei suutnud hävitada (s 11), ja mis on nüüd tugevam kui kunagi varem (s 12).
Kui rikaste kristlaste vähemus oleks rohkem pühendunud vaeste kristlaste enamuse toetamisele tänapäeva maailmas (3), võiks Jumal kuulda rohkem niisuguseid palveid: "Sa tunned mind läbi ja lõhki, hoiad mind koos, sa kunagi ei ebaõnnestu hoidmast mind oma ligiolus, et ma saaks vaadata sulle silma" (s 12).
1 Vt Ps 9:9,18; 10:17,18; 12:5; 14:6; 22:24; 40:17 2 Vrd Ps 31:23 3 Vt Mt 25:42
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald