Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 16:12-24
Maailm ja Tõe Vaim12Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda.
13Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.
14Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.
15Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile.Kurbus muutub rõõmuks16Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle."
17Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: "Mis see on, mida ta meile ütleb: "Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!" ning "Ma lähen Isa juurde!"?"
18Nad ütlesid siis: "Mis see on, mida ta ütleb: "Veel pisut aega"? Me ei tea, mida ta räägib."
19Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles neile: "Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: "Veel pisut aega, ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle."
20Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.
21Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.
22Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.
23Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.
24Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!
“Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.” (s 16) Jeesus räägib siin oma surmast ning ülestõusmisest. Juba mõne tunni pärast võetakse Jeesus neilt ära, arreteeritakse, viiakse kohtu ette ning hukatakse. Tema järgijad tõugatakse sügavasse kurvastusse sel ajal, kui Jeesuse vaenlased vaikses rahulolus rõõmustavad, et suur oht nende kehtestatud korrale on kõrvaldatud. Aga mitte kauaks! Juba üsna pea näevad jüngrid Teda jälle elava ja võidukana.
See mis oli reaalsus esimeste jüngrite jaoks, on reaalsus kõikide kristlaste jaoks. Rist ja ülestõusmine märgivad kõiki kristliku elu mustreid. Me ei näe Jeesust praegu. Kurjuse jõud tunduvad sageli võitmatud ning võidukad. Just nii nagu Jeesus ütles, on meil selles maailmas ahistust, aga me läheme edasi sellest hoolimata, sest teame, et lõplik ja otsustav võit on Jeesuse poolt juba saavutatud ning varsti me saame Teda näha kogu aus.
Sõnad “veel pisut aega” on uskuja jaoks pitseeritud ülestõusmisega ja seda kõikides elu katsumustes. Kuigi vägagi reaalsed, on katsumused ometi mööduvad, nii nagu tunnistavad sellest Paulus ja Peetrus.
Meie praegust elu siin maailmas iseloomustab jätkuv võitlemine. Kogeme ahistust, lugedes kristlastest, keda kiusatakse taga ning taptetakse inimeste poolt, kes näevad neis ohtu - ometi võime ka keset sellist reaalsust tunda rõõmu osadusest Jumala kui Isaga ( 27). Elades poegade ja tütardena oma Taevase Isa ligiolus, kogeme seal vastatud palveid ning oma töö vilja (s 23). Ja nii lõpeb ülemise toa õppetund sealsamas kus algas: selles maailmas jüngriks olemise ahistusega mis samas kaetakse ning täidetakse kinnitusega Isa armastusest.
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell