Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 18:15-27
Ülempreester kuulab Jeesust üle15Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue.
16Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse.
17Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: "Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?" Tema ütles: "Ei ole."
18Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.
19Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.
20Jeesus vastas talle: "Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi.
21Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud."
22Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: "Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?"
23Jeesus vastas talle: "Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?"
24Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.
25Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: "Eks sinagi ole üks tema jüngreid?" Tema aga salgas ja ütles: "Ei ole."
26Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: "Eks mina näinud sind temaga koos aias?"
27Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.
Peetruse süda oli õigel kohal - aga tema pea ei olnud! Ta armastas Jeesust ja oli valmis surema Tema eest. Ja kui sõdurid nad ümber piirasid, haaras ta mõõga ning sukeldus võitlusesse… Probleem aga oli selles, et Jeesus soovis, et Peetrus oleks tunnistaja, mitte turvamees.
Jeesusel ei olnud vaja, et keegi teda kaitseks. Ta valitses täielikult kõiki olukordi ka sellel päeval, alates öötundidest, mil lubas sõduritel end arreteerida. Peetruselt ootas Jeesus vaid ustavaks jäämist, ning üldse mitte mõõgavõitlust Tema pärast.
Teenijatüdruku küsimus on see, mis paneb Peetruse kitsikusse. Mitte lahing, ainult väljakutse tunnistada Jeesusest, kuulutada oma kuuluvust Jeesuse järgijate hulka vaikselt, aga selgelt. Seda oli Peetruse jaoks liiga palju.
Sellest alates on paljud kristlased järginud sedasama Peetruse halba eeskuju. Kui Jeesuse nime häbistatakse, kui tema reputatsiooni tallatakse porisse, kogeme meie, et nüüd on vaja Jeesust kaitsta - unustades samas, et Jeesus ise ei pidanud vajalikuks end kaitsta isegi ülempreestri ja suurkohtu ees.
Me muutume vihaseks, mõnikord lausa agressiivseks - täiesti unustades selle ühe asja, mida Jeesus meilt tõesti ootab: olla Tema tunnistajad. See tähendab avalikult, kuid mitte pealetükkivalt, sõnas ja teos esile tuua Jeesuse väärtusi ning Tema armastust. Ning sel viisil näidata, kelle juurde me kuulume ning mida Tema meie jaoks tähendab.
Selle kommentaari autor: Neil Dougall