Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 4:13-22
Peetrus ja Johannes Suurkohtu ees13Nähes Peetruse ja Johannese kartmatust ja teada saades, et nad on õppimata ja lihtsad mehed, panid nad seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.
14Ja kui nad nägid tervendatud meest nende juures seisvat, ei olnud neil midagi vastu ütelda.
15Siis nad käskisid neid Suurkohtust välja minna ja pidasid omavahel nõu:
16"Mis me peaksime nende inimestega tegema? Sest see, et nende läbi on sündinud silmapaistev tunnustäht, on teada kõigile jeruusalemlastele ja me ei saa seda salata.
17Kuid et nad sellest nimest ei räägiks enam ühelegi inimesele, siis ähvardagem neid kõvasti."
18Ja nad kutsusid apostlid sisse ning keelasid neil üldse rääkida ja õpetada Jeesuse nimel.
19Peetrus ja Johannes vastasid aga neile: "Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat?
20Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud."
21Nemad aga, veel rohkem ähvardades, lasksid apostlid vabaks, sest rahva pärast nad ei leidnud viisi, kuidas apostleid nuhelda, kuna kõik ülistasid Jumalat toimunu eest.
22Sest inimene, kellele see paranemise tunnustäht oli sündinud, oli üle neljakümne aasta vana.
Suurkohus mis toimis ühtlasi kui kohtunik ja vandemeestekogu, oli hämmastunud, et keegi ilma igasuguse teoloogilise ettevalmistuseta võis end sellise kindlusega kaitsta ( s13). Ja kuigi suurkohtule oli esitatud ümberlükkamatu tõend, näeme, et nende esmane huvi ei olnud mitte mõista või reageerida taolisele väljapaistvale imele (s 16). Kahjuks ongi paljude juhtide tegelik huvi on nende oma võimupositsioon ja mõju ja mitte tõe väljaselgitamine. Suurkohus taotles kontrolli, Peetrus ja Johannes aga allusid teistsugusele korraldusele. Kes siis tegelikult oli otsustaja sellises olukorras?
Kui Jeesus seisis Pilaatuse ees – kerkis sama küsimus: kes omab tegelikku kontrolli? Tänases tekstis jõuab Suurkohus otsusele püüda seda uut väljakutset lahendada lihtsalt ähvarduste ja hirmutamise teel, ning sel viisil vaigistada apostleid ( s18). Ametlik võim oli ikkagi nende käes ning nad ootasid inimestelt kuuletumist - eriti aga mingitelt harimatutelt kalameestelt kelle sotsiaalne staatuski oli küsitav.
Mis see siis oli, mis nood mehed teistest nii väljapaistvalt esile tõstis ( s13)?Neil oli vahetu, isiklik kogemus Jumala väest ( s 20) ja Peetrus hindab väga tabavalt neile pakutavat valikut ( s 19). See mida ta ütleb: teie olge kohtumõistjad! – kõlab tegelikult üliirooniliselt, sest see kogu ju pidigi otsustama ( vähemalt nende endi arvates) mis ja kes on Jumalast ja mis mitte.Kellele tuleks meil huvide konfliktis kuuletuda? Ehk on siin koht ja aeg palvetada enesele tänaseks päevaks julgust ja otsustavust seista avalikult tõe eest. Aga ka kõikidele kristlastele kogu maailmas, kes täna leiavad end rasketes olukordades.
Selle kommentaari autor: Robert Willoughby