Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 6:1-23
Taavet läheb seaduselaegast tooma1Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.
2Ja Taavet võttis kätte ning läks koos kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Issanda nime, kes istub keerubite peal.
3Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.
4Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.
5Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Issanda ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.
6Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.
7Siis Issanda viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.
8Aga Taavet vihastas, et Issand oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
9Ja Taavet kartis sel päeval Issandat ning ütles: "Kuidas võib Issanda laegas tulla minu juurde?"
10Ja Taavet ei tahtnud lasta Issanda laegast tuua enese juurde Taaveti linna, vaid laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
11Ja Issanda laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Issand õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.Seaduselaegas jõuab Jeruusalemma12Kui kuningas Taavetile jutustati ja öeldi: "Issand on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast", siis Taavet läks ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.
13Kui Issanda laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.
14Ja Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.
15Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Issanda laeka üles hõisates ja sarve puhudes.
16Aga kui Issanda laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Sauli tütar Miikal aknast välja ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Issanda ees, põlgas ta teda oma südames.
17Kui Issanda laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli sellele püstitanud, siis ohverdas Taavet Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.
18Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Issanda nimel.
19Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kogu rahvas ära, igaüks koju.
20Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: "Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste teenijate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!"
Lepingulaegas, milles olid käsulauad, Aaroni õitsev kepp ning kuldne anum mannaga (Hb 9:4; 4Ms 17:1–11; 2Ms 16:33, 34), oli Iisraeli elu ning jumalakummardamise pühim objekt. Sõna “aron” tähendab kappi või trooni ning kuna Jumalast ei saanudki teha mingit kujutist - oli see troon imeline viis märkida Tema juuresolekut. Lepingulaeka laul ( 4Ms 35, 36) tõstis esile selle tähtsust ja mitte ainult Jumala telgis, Tema kummardamisel, vaid ka lahingutes.
Taaveti soov oli ühendada sõjaline ning vaimne meelevald oma vastrajatud pealinnas, ning see tingis lepingulaeka Jeruusalemma toomise. Abinadab elas Kirjat Jearimis, kus seaduselaegas oli puhanud ligi 20 aastat - peale seda, kui see oli vilistidelt tagasi võetud (1Sm 5:1-2). Ussia mõtlematu käitumine seab ohtu kõik Taaveti plaanid ning pikendab viivitust laeka toomisel. Laeka pühadusse ei saa kergemeelselt suhtuda. Taaveti igatsus, tunded ning austus on kirja pandud psalmis 132, peegeldades tema mõtteid laeka Jeruusalemma toomise kohta.
Olen mitmel öötunnil istunud Kirjat Jearimi mäetipul, vaadates mõne miili kauguselt paistvaid Jeruusalemma tulesid. Tänapäeval on Abu Gosh araablaste küla (milles on parimad restoranid kogu Iisraelis!), mis elab rahus oma Iisraelist naabritega ning mäetippu, Seaduselaeka asumise paika, on ehitatud kirik. Seal palvetades kajavad mu sõnades kaasa Taaveti igatsused - näha Jumala ligiolu taas täitmas Jeruusalemma. Mitte tühja trooni, vaid ülestõusnud Kuningat, keda tervitatakse innuka ja rõõmsa tantsimise ning ülistusega.
Vaatamata kõikidele oma vigadele, oli Taaveti süda õigel kohal. Meiegi ei tohiks jääda kriitiliseks, nagu Miikal (s 20), kui Jumal hakkab liikuma. Võibolla ei ole me valmis paljastama end sel määral kui tegi seda Taavet, kuid meie igatsus Jumala ligiolu, väe ning rahu järele enda eludes, peaks olema meie südames vähemalt sama tugev.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey