Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 37:1-40
Jumalatu ja jumalakartliku saatus1Taaveti laul.
Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut,
2sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!
3Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
7Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!
8Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!
9Sest kurjad hävitatakse; aga kes Issandat ootavad, need pärivad maa.
10Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil.
11Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust.
12Õel kavatseb kurja õigele ja kiristab tema peale hambaid.
13Issand naerab teda, sest ta näeb tema hukatuse päeva tulevat.
14Õelad paljastavad mõõga ja tõmbavad oma ammu vinna, et kukutada viletsat ja vaest ja tappa neid, kes on õigel teel.
15Kuid nende mõõk läheb nende eneste südamesse, ja nende ammud murduvad.
16Õige inimese pisku on parem kui paljude õelate suur varandus.
17Sest õelate käsivarred murduvad; kuid Issand toetab õigeid.
18Issand tunneb laitmatute päevi, ja nende pärisosa jääb igavesti.
19Nemad ei jää häbisse kurjal ajal, ja nälja päevil on neil küllalt.
20Sest õelad hukkuvad ja Issanda vaenlased nagu aasade ilu, nad haihtuvad, suitsuna haihtuvad.
Mida avalikumalt vähem kristlikuks läänemaailm muutub, seda teravamalt saame teadlikuks pingest maailma-koguduse vahel. Konfliktid selles vallas on harva otsesed ning oleks viga tõlgendada porblemaatikat mustvalges stiilis “heade” ja “halbade” kokkupõrkeks. Sama kahjulik on seda ülepolitiseerida islami või kultuuride kokkupõrkeks.Ometi on konflikt maailma ja koguduse vahel, millest Jeesus rääkis, alati olnud vägagi reaalne ning selle “eelaimust” võime kohata juba Vana Testamendi psalmides “õige” ja “õelate” temaatikat jälgides.
Ka tänases psalmis esineb “õige” nimetust 8 ning “õelate” oma 13 korral. Õiged kinnitavad usu läbi, et Jumal valitseb kogu loodu ja ajaloo üle ning Tema käes on pääste; õelad aga oma tegudega kuulutavad vastupidist, seistes vastu igasugusele mõttele Jumala suveräänsusest, sest see ei sobi nende arusaamisega autonoomiast ning võimust. Kaasaja maailmas see konflikt jätkub.
Tänapäeval kuuluvad õelate hulka materialismi järgijad, maffia, relativistid, kõivõimalikud kuritarvitajad jpt. Samal ajal kui meedia mõistab hukka maffia ning kuritavitajad, jagatakse kiitust materialistidele (ehk neile, kelle eesmärgiks on raha ning kõik mida selle abil saada võib) ning ka relativistdele (neile, kelle jaoks praktiliselt puuduvad igasugused moraalsed absoluudid). Ohjeldamatu vabaturu kapitalism ning pidurdamatu, metsik tarbimine kuulutatakse juba eelduslikult õigeks - samas kui liigagi sageli legitmeerivad just need rõhumist ning suurendavad lõhet rikaste ja vaeste vahel.
David Fitch’i väitel tuleb kogudustel selleks, et toimida kaasajal õige viisil, õppida elama kapitalistlikus süsteemis, olles ise mitte selle osa. See tähendab moodustades kogukondi, kus isiklikku omandit ning raha nähakse kui Jumala andi, millel tajutakse “Jumala piiramatut kutset vastamaks kogukonna vajadustele ning misjonikutsele” (That Great Giveaway, Baker ) Psalm 37 just sellist sõnumit edastabki (vt s 16,19,21,25,26,27,28,33,37).
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald