Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 65
Jumala heategude kiitus1Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.
4Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
7kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,
8kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,
9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.
10Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,
11kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.
12Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.
13Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,
14nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.
Kui palju on su kiituses ja ülistuses harjumuslikku rutiini ning kordamist? Ükskõik kui “kaasaegseks” me mõnd tegevust ka peame, jääb ikka oht, et tehes sama asja korduvalt, kaob vaikselt ühendus tegeliku eluga - selle elu reaalsusega, mis sisaldab minut minutilt Jumalaga koos käimist. Asi pole ainult igavuses, vaid ka pinnapealsuses. Märkamatult võib juhtuda, et kaotame taju Jumala ligiolust argiriutiinis.
Psalmist on siin tänulik selle eest, kuidas Jumal varustab meid vihma, viljasaagi ja toiduga (vt s 5,10,11,12-14). Ka Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama igapäevase toidu eest: seda tehes muutume teadlikumaks sellest, kui sõltuvad tegelikult oleme Jumalast igal hetkel ning see paneb meid ka enam tänama ja kiitma Jumalat, Tema piiritu helduse ning hoole eest.
Ühes oma jutluses, ütles piiskop Michael Baughen järgmisd sõnad: “Liiga paljud kristlased usuvad, et Jeesus on Päästja, kuid ei usu, et Jumal on Jumal.” Sageli piirame oma usuvaate isiliku päästega, kiidame mõne lauluga Jumalat pühapäeviti, kuid ülejäänud ajal hoiame pilgu maas - suutmata uskuda Jumala ligiolu Tema loodus ning inimajaloos.
Tänases psalmis rõõmustab Taavet kogu maailma Jumala pärast. See Jumal hoolib kõikidest inimestest (s 3) ning on “kõige ilmamaa otsade lootus” (s 6). Ta on kardetav, imeline universumi Looja (s 7). See on kõikide rahvaste Jumal, ka keset poliitilisi pingeid (s 8). See on päeva ja öö rütmi Jumal. Tema on stabiilsuse allikas ning inimese elu rõõmu põhjustaja, isegi siis kui Teda ära ei tunta (s 9).
Edasi pöördub psalmist lõikuse ja saagi eest tänamise juurde ( 10-14). Jumal on see, kes saadab vihma, võimaldab taimede kasvu ning toob esile vilja. Ta on sedavõrd haaratud inimlastele varustamisest kõige vajalikuga, et tundub nagu mäed ja orud ise hakkaksid selles kiituses kaasa hüüdma. Siis aga psalm lõpeb - pakkumata mingit kokkuvõtet või lõppsõna. Ja sellisena on kogu see laul pigem vaistlik kiitusepurse ja loomulikust kogemusest lähtuv kiitushüüd, kui teoloogiline arutlus. See ei hakka arutlema isegi mitte alustõdede või pattude üle, vaid peab loomulikuks, et andestuse saanud patused teenivad suurt Jumalat, kogu universumi Jumalat ning miski ja keegi ei saa olla suurem Tema väest, hoolitsusest ning tähelepanust.
Selle kommentaari autor: Graham Cray