Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 3 :1-15
Iisraeli süüteod ja karistus 1 Kuulge seda sõna, mis Issand on kõnelnud teie kohta, Iisraeli lapsed, kogu selle suguseltsi kohta, kelle ma tõin Egiptusemaalt ära, öeldes: 2 Mina tunnustan ainult teid kõigist maa suguvõsadest; seepärast karistan ma teid kõigi teie süütegude pärast. 3 Kas kaks kõnnivad koos, ilma et oleksid ühel nõul? 4 Kas lõvi möirgab metsas, kui tal pole saaki? Kas noor lõvi häälitseb koopas, kui ta ei ole midagi püüdnud? 5 Kas lind langeb maas olevasse paela, kui talle pole pandud püünist? Kas pael tõuseb maapinnalt, kui see pole midagi püüdnud? 6 Kas linnas puhutakse sarve, ilma et rahvas ehmuks? Kas linnas juhtub õnnetus, mida Issand ei ole saatnud? 7 Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile. 8 Lõvi möirgab - kes ei kardaks? Issand Jumal räägib - kes ei ennustaks? Samaaria hukkamõistmine 9 Kuulutage Asdodi paleedele ja paleedele Egiptusemaal ning öelge: Kogunege Samaaria mägedele ja vaadake suurt segadust tema keskel ning ülekohut tema sees! 10 Nad ei oska teha õigust, ütleb Issand; nad kuhjavad ülekohut ja vägivalda oma paleedesse. 11 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaenlane tuleb piirama su maad, sinult kistakse ära su võim ja su paleed rüüstatakse. 12 Nõnda ütleb Issand: Otsekui karjane päästab lõvi suust paar koiba või kõrvaotsakese, nõnda päästetakse Iisraeli lapsed, kes Samaarias istuvad toredail asemeil ja Damaskuse voodites. 13 Kuulge ja hoiatage Jaakobi sugu, ütleb Issand, vägede Jumal. 14 Sest päeval, kui ma karistan Iisraeli tema üleastumise pärast, karistan ma Peeteli altareid: altari sarved raiutakse ära ja need langevad maha. 15 Ja ma löön puruks talvekoja koos suvekojaga, elevandiluuga ehitud kojad purustatakse ja paljud kojad hävivad, ütleb Issand.
Mul on olnud eesõigus külastada mitmeid linnu üle maailma. Loomulikult haaravad kõigepealt tähelepanu hooned ning kiire sagimine, jõukuse tunnused. Selleks, et tegelikult tajuda varjulolevaid sotsiaalseid suundumusi, poliitikat, kogukonna väärtusi ning ka nende mõju rahvastikule, on vaja suuremat pingutust. Aamose-aegne Samaaria külastaja oleks samuti näinud võimsaid hooneid täis kaupu ning luksuslikku olmet, suurepäraseid talve- ja suveresidentse (s 10.11.15), ning Peetelis oleks tähelepanu paelunud aktiivsest tegutsemisest pulbitsev kuninglik pühakoda, mis tunnistas Issanda selle rahva Jumalaks (s 14, Am 4:4,5; Am 7:13). Ometi oli see materiaalne küllus ning religioosne aktiivsus kõik vaid üks fassaad, mille Aamos pidi Jumala sõnumit edastades paljastama. See, mis väljaspoolt vaadatuna tundus igati kena, oli tegelikult saavutatud mässu ja rõhumisega, röövimist ning korruptsiooni kasutades (s 9,10).
Kuidas saaksid inimesed näha seda kõike Jumala perspektiivist? Mida on Jumalal öelda kogu “sellele suguseltsile, kelle ta tõi ära Egiptusemaalt”? (s 1) See salm viitab rahva päästmisele rõhumise alt, kuid iroonilisel kombel on nad nüüd ise uuteks rõhujateks saanud (s 9). Kõikidest “suguvõsadest” on Jumal valinud just nemad endale lepingurahvaks (s 2 “tunnustan” viitab valimisele) (2Ms 19:2-6). Nemad nägid ennast üksnes Jumala soosingu objektidena - Jumala vaates kaasnes aga suuremate privileegidega ka suurem vastutus ning aruandekohus, ning lepingusuhte vastutuse unarusse jätmine tõi kaasa karistuse.
Nii nagu ka eile, võime taas küsida, kas see sõnum on ainult Iisraelile. Palju lihtsam on kuulda pääste ning halastuse sõnumit, kui seda: “ Miks te mind hüüate: „Issand, Issand!” ega tee, mida ma ütlen?” (Lk 6:46-49). Vaid see, kes kuuleb ning kuuletub pääseb siis kui tulevad vetevood.
Selle kommentaari autor: John Olley