Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 24:15 -35
Jeesus kuulutab ette templi hävitamist ja suurt viletsust15Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud - lugeja mõtelgu sellele! -,
16siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse.
17Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma,
18ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!
19Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!
20Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.
21Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial.
22Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi.
Jeesus õhutab valvama23Kui siis keegi teile ütleb: „Ennäe, Kristus on siin!” või „Ennäe, seal!”, ärge uskuge,
24sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
25Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud.
26Kui teile siis öeldakse: „Ennäe, ta on kõrbes!”, ärge siis minge välja; „Ennäe, ta on kambrites!”, ärge siis uskuge!
27Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.
28Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.
29Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
30Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.
31Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.
32Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.
33Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!
34Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.
Tänane lõik ja sellele järgnev on piiblikommentaatoritele tekitanud palju probleeme. See tähendab, et peame tekstile lähenema hoolikalt ja alandlikult tunnistades, et mõned Kristuse sõnadest võivad jääda meile ebaselgeiks. Tuleb meeles pidada, et Jeesus vastab siin jüngrite poolt tulnud kahele eraldiseisvale küsimusele. Kõigepealt küsisid nad millal toimub too hirmus Jeruusalemme ning selle templi hävitamine. Järgmiseks küsisid nad aga täiesti teistsuguse küsimuse: millised on maailmalõpu tunnusmärgid (s 3). Tundub, et tänases tekstis vastab Jeesus kõigepealt esimesele küsimusele enne, kui ta liigub edasi pärimiste juurde tema teise tulemise kohta. Ta viitab, et Jeruusalemma hävitamine ning kohutavad kannatused, mis sellega kaasnevad, on möödapääsmatu, sest kõik millest siin räägitakse, on ette kuulutatud ning täitub enne kui see põlvkond möödub (s 34). Aastal 70 pKr tuligi roomlaste armee ning hävitas Jeruusalemma.
Samas sündmused, mida ette kuulutatakse, toovad enesega kaasa ka ulatusliku jumalariigi laienemise, kui valitud kuulutajad (seda sõna tõgitakse sageli “inglid” s 31, kuid see võib tähendada ka sõnumitoojat) viivad sõnumi Jumala armust üle kogu maailma. Taas kord murrab lootusekiir läbi tormidepimeduse koos sõnumiga, et Jumala poolt valitud tõmmatakse “ühest taeva äärest teiseni” - see on apokalüptiline keelekasutus koos selle-maailma sõnumirakendusega.
Kõneviis, mida Jeesus kasutab (põgenege, suur häda, nii suur ahistus) - see kõik viitab saabuvale katastroofiajale. Meie aga elame ajas, kus sellised sõnad on muutunud tavaliseks ja igapäevaseks, sest väga paljud maailmas peavad igapäevaselt olema silmitsti ebaturvalisuse ning ahastusega. Ja nagu siis, nii ka nüüd on meie ainuke tõeline kaitse kurjuse vastu Jeesuses ning tema õpetuses: “ Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi “(s 35)
Selle kommentaari autor: David Smith