Laupäev, 28. Märts 2015
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 26:57-68
Suurkohus kuulab Jeesust üle57Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.
58Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
59Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,
60ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,
61kes ütlesid: „Tema on lausunud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.””
62Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?”
63Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?”
64Jeesus vastas talle: „Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.”
65Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!
66Mis teie arvate?” Aga nemad kostsid: „Tal on surmasüü!”
67Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga
68ja ütlesid: „Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?”
"Issand, kui me näeme Jeesust süüdistatuna, hüljatuna ja üksinda, anna meile jõudu jääda kindlaks oma otsusele seista ta kõrval, ükskõik mis hinnaga.
Kaasaegne prantsuse maalikunstnik Georges Rouault (1871-1958) maalis mõned väga häirivad pildid magistraatidest, kes istusid kohtumõistjatena vaesete ja varatute inimeste üle. Rouault' leidis, et mõte sellest, et inimesed oma kaasinimeste üle kohut mõistavad on täiesti kohutav ja kirjutas, et ka kogu maailma rikkused ei suudaks teda veenda kohtunikuametit vastu võtma.
Tänases kirjakohas seisab Jeesus kohtu all ja nii seadusliku autoriteedi kui traditsioonide kaudu üritatakse leida viisi kuidas teda süüdi mõista. Sellest hoolimata, kogu kohtu (pane tähele, kuidas salmis 59 on öeldud, et "terve Suurkohus" otsis põhjust, et teda süüdi mõista) vastuseisust hoolimata, on hoopis süüalune see, kes hoiatab oma süüdistajaid veelgi suuremast Ülemkohtust, mis on tulemas - nii et hoopis süüdistajad leiavad endid olevat süüalused! Selle sõnavahetuse kulminatsioonihetkeks on Jeesuse avalik tunnistus, et ta tõesti on Jumala Poeg, kuid teeb ka väga hästi selgeks, et ta ei mõtle seda piiratult natsionalistlikus mõttes, vaid suhtestudes missiooniga, mille ta oli ette võtnud - kogu elu valgel, mis ta oli elanud ja surma ootuses, mis teda "Inimese Pojana" peagi pidi tabama (s 64).
Sellega tulevad meie uuringud Matteuse 24-26 peatükkides täisringina tagasi. Meenutame, et see osa evangeeliumist algas jüngrite pärimistega templi hävituse ja "selle ajastu lõpu" kohta (Mt 24:1-3). Mõlemad nendest temaatikatest ilmnevad siin uuesti - Jeesuse suhtumine templisse on osa süüdistustest, mis tema vastu on esitatud (s 61) ja ta ise näeb ette lõpuaegu, mil ta surm ja kannatused saavad õigustatud ning ilmneb, et tema ise on ainus, kellel on õigus mõista kohut terve maailma üle. Sellise väite ees on ainult kaks võimalikku vastust - kas Kristus hüljatakse, nagu juhtus sel korral (s 65-68), või me tunnustame teda Lunastaja ja Issandana ning anname talle üle kõik, kes me oleme ja mis meil on.
Mõtiskle radikaalselt erinevatele reaktsioonidele, mida Jeesus põhjustab ja palu, et ta võiks sulle õpetada mida tema teedel käimine tõeliselt tähendab sinu jaoks täna.
Selle kommentaari autor: David Smith