Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 7:8-24
Abielust ja vallaspõlvest8Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kuid nad jääksid nõnda nagu minagi.
9Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
10Aga abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: Naine ärgu mingu mehest lahku;
11kui ta aga siiski on lahkunud, siis ta jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära! Ja mees ärgu hüljaku naist!
12Aga muude kohta ei ütle Issand, vaid mina: Kui kellelgi vennal on uskmatu naine ja naisele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end naisest!
13Ja kui kellelgi naisel on uskmatu mees ja mehele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end mehest,
14sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
15Kui nüüd uskmatu pool lahkub, siis lahkugu pealegi, sellistel juhtudel ei ole vend ega õde orjastatud. Jumal on teid kutsunud elama rahus.
16Sest millest sa tead, naine, et sa oma mehe päästad? Või millest sa tead, mees, et sa oma naise päästad?
17Siiski, nagu Issand igaühele on jaganud, nagu Jumal igaühe on kutsunud, nii ta jätkaku! Ja nõnda ma korraldan kõigis kogudustes.
18Kui keegi on kutsutud ümberlõigatuna, ärgu ta seda varjaku; kui keegi on kutsutud eesnahaga, ärgu lasku ennast ümber lõigata!
19Ümberlõikamine ei ole midagi ja eesnahk ei ole midagi, vaid oluline on Jumala käskude pidamine.
20Igaüks püsigu selles kutses, milles ta on kutsutud!
21Kui sa oled kutsutud orjana, ära hooli sellest; aga kui sa võiksid saada vabaks, kasuta pigem seda!
22Sest orjana Issanda poolt kutsutu on Issanda vabakslastu, niisamuti vabana kutsutu on Kristuse ori.
23Te olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!
24Vennad, püsigu igaüks Jumala ees selles, milles ta on kutsutud!
Korintoses elavatel kristlastel oli palju küsimusi selle kohta, kuidas nad peaksid Jumalale elama - ja paljud neist polegi nii erinevad nendest küsimustest mida küsime täna.
Küsimus salmides 12–16 tundub olevat see, kas usklik peaks jääma mittekristlasest partneri juurde. Sel korral ei ole Paulusel ka ühtegi konkreetset õpetust Jeesuselt, millele võiks viidata (s 10; Mk 10:9), kuid tema nõuanne tuleb tema apostliametiga kaasneva meelevallaga (s 12,40).
Püsiv pühendumine (vrdl 1Kr 14:37) teineteisele on juhtiv põhimõte (s 12,13). Mida ka täpsemalt tähendavad sõnad, mis kõnelevad uskmatu partneri või laste pühitsemist (s14), on selge, et mitteusklik saab õnnistatud oma abikaasa jumalakartliku eluviisi läbi (1Pt 3:1-2). Pärast selle ideaali kinnitamist, avaldab Paulus enda realismi (s15,16): kui uskmatu partner ei ole nõus jääma kristlasest partneri kõrvale, lubab Paulus lahutada. Mis iganes ka juhtub, usklikule partnerile jääb julgustus: Jumal saab kasutada teda selleks, et tuua teist Kristuse juurde (s 16). Selles kõiges toimib veel üks juhtmõte: Jumal soovib, et elaksime rahus (s 15).
LIsaks oli korintlastel oli küsimusi selle kohta, kuidas kristlus mõjutab nende usu-ja sotsiaalelu (s 17-24). Ümberlõikamine (s 18,19) oli oluline teemaks paganatest kristlaste jaoks. Orjapidamine aga (s 21-23) tõstatas sotsiaalsed küsimused. Paulus asetab kõik need küsimused järgmise juhtprintsiibi alla: “kõige olulisem on täita Jumala korraldusi” (s 19). Loomulikult, ei pruugi selle printsiibi praktiline väljund olla nii ühene- kuid Jumalale alistumine peab kujundama uksliku käitumist. Olenemata sellest, mis on meie maine staatus, omame kõik võrdsest staatust Kristuses: oleme Tema orjad, ostetud väga kalli hinna eest (s 22,23). Ja just need, kõrgemad küsimused peaksid ka juhtima meie elu, mitte pelgalt maised teemad.
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams