Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 22:1-23
Miika kuulutab kaotust Ahabile ja Joosafatile1Kolm aastat elati nõnda, et Süüria ja Iisraeli vahel ei olnud sõda.
2Aga kolmandal aastal läks Juuda kuningas Joosafat Iisraeli kuninga juurde.
3Ja Iisraeli kuningas ütles oma sulastele: „Te ju teate, et Gileadi Raamot on meie oma, aga meie ei tee midagi, et võtta see ära Süüria kuninga käest!”
4Ja ta küsis Joosafatilt: „Kas tuled koos minuga sõtta Gileadi Raamoti pärast?” Ja Joosafat vastas Iisraeli kuningale: „Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas, nagu sinu hobused, nõnda minu hobused.”
5Aga Joosafat ütles Iisraeli kuningale: „Küsi ometi enne Issanda sõna!”
6Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, ligi nelisada meest, ja küsis neilt: „Kas ma võin minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või pean loobuma?” Ja nad vastasid: „Mine, ja Issand annab selle kuninga kätte!”
7Aga Joosafat küsis: „Kas ei ole siin veel mõnda Issanda prohvetit, et saaksime temalt küsida?”
8Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: „On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Issanda nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba. See on Miika, Jimla poeg.” Aga Joosafat ütles: „Kuningas ärgu rääkigu nõnda!”
9Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: „Kähku siia Miika, Jimla poeg!”
10Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas, rehepeksu väljakul Samaaria värava suus, ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.
11Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: „Nõnda ütleb Issand: Nendega pead sa puskima süürlasi, kuni nad on hävitatud!”
12Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: „Mine Gileadi Raamotisse ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!”
13Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: „Vaata ometi, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõnad nagu ühel nende hulgast ja räägi head!”
14Aga Miika vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, mina räägin, mis Issand mulle ütleb.”
15Ja kui ta tuli kuninga juurde, siis ütles kuningas temale: „Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi vastu või peame loobuma?” Ja ta vastas temale: „Mine, ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!”
16Aga kuningas ütles temale: „Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Issanda nimel?”
17Siis ta ütles: „Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja Issand ütles: Neil pole isandaid. Igaüks pöördugu rahuga koju!”
18Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!”
19Aga Miika ütles: „Seepärast kuule Issanda sõna! Ma nägin Issandat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat ta juures temast paremal ja vasakul pool.
20Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.
Ootame Joosafatilt rohkem kui Ahabilt. Ta on üks paremaid Juuda kuningaid, valitsenud 25 aastat, kuid leiame teda jätkuvalt kompromisse tegemas (2), kui ta läheb Ahabi juurde. Vaatamata oma kahtlustele 400 prohveti näitemängus, kes tantsisid ümber kahe sõttamineva kuninga (s 10), on ta kaasa tõmmatud lootusetusse konflikti Raamot Gileadiga. Nii Iisrael kui Juuda on muutunud nõrgaks, sest neil on olnud liiga palju konflikte omavahel ja muude regiooni võimudega, ja neil ei ole reaalselt ressursse uuteks sõjakäikudeks. Mõned väidavad, et selles olukorras oleks kompromiss olnud viis rahu saavutamiseks, kuid Kuningate raamatu autor paneb Joosafati allumise samasse kategooriasse kui tema suutmatuse hoida oma rahvas puhas nende tõelise Jumala jaoks (s 44). Tema ühinemine Ahabiga tähendas talle sõjaväe ja peaaegu ka elu kaotamist. Joosafat oli ka teistes valdkondades kompromissi teinud (s 43), ta lasi oma poja Joorami (3) abielluda Ahabi ja Iisebeli tütre Ataljaga. Siiski pääses ta.Aga mitte Ahab. Tema eelseisev langus äratab pilte Saddam Husseini kuju langusest Bagdadis 2003. aastal. Kui me peaksime rõõmustama? Õpetussõnad hoiatavad meid võtmast Jumala rolli (4) -- nagu Paulus kinnitab, kuulub kättemaks Jumalale (5). Kuid meie ettevaatlikkus tuleb ka teadmisest, et me kõik oleme patused, kes ei küündi Jumala standarditeni (6). Saame teada, kuidas kohelda teisi inimesi, kui mõtleme Jumala kannatlikkuse ja pika meele üle meie suhtes.Aafrikas on täna väga aktuaalne teema, kuidas andestada neile, kes on teinud kurja poliitilistes ja etnilistes konfliktides. Tõe ja leppimise protsess Lõuna-Aafrikas on olnud edukas, kuid see on palju maksma läinud, eriti hukkunute sugulastele. Väga raske on andestada seal toime pandud metsikusi. Aga mida ütleb Jeesuse õpetus -- andestada ja andestada ja andestada uuesti (7)?
1 Lk 4:18 2 2 Aj 19:1-3 3 2 Kn 8: 16-18,26,27; 2 Aj 18:1,2 4 Õp 24: 17,18 5 Rm 12:19 6 Rm 3:23 7 Mt 18:21-35
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner