Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 33: 1-24
Issand tahab Jeruusalemma päästa1Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind.
2Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal.
3Su kõuehääle eest põgenevad rahvad, kui sa tõused, hajuvad paganad
4ja saak kahmatakse meie käest, otsekui ahmaksid röövputukad; rohutirtsude rünnaku sarnaselt tormatakse selle kallale.
5Issand on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega.
6Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus; Issanda kartus - see on Siioni rikkus.
7Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti.
8Maanteed on tühjad, teekäijat ei ole, leping on tühistatud, tunnistajad on hüljatud, inimestest ei hoolita.
9Maa leinab, närbub, Liibanon häbeneb, närtsib; Saaron on saanud kõnnumaaks, Baasan ja Karmel varistavad lehti.
10Nüüd ma tõusen, ütleb Issand, nüüd ma tahan olla kõrge, nüüd ma ülendan ennast.
11Kuluheinast olete rasedad, kõrsi toote ilmale, teie hingeõhk on tuli, mis teid sööb.
12Jah, rahvad põletatakse lubjaks, otsekui maharaiutud kibuvitsad süüdatakse nad tulega.
13Kuulge, kaugelviibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!
14Patused Siionis värisevad, vabin valdab jumalatuid: „Kes meist saaks elada hävitavas tules? Kes meist saaks elada igavesel leel?”
15See, kes elab õiguses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et keelduda meeleheast, kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst, ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja,
16see elab kõrgustikel, ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks; temale antakse ta leib, temale on vesi kindlustatud.
17Su silmad saavad näha kuningat ta ilus, saavad näha ihaldusväärset maad.
18Su süda meenutab hirmsaid asju: kus on nüüd kirjutaja, kus on vaagija, kus on tornide lugeja?
19Enam sa ei näe jultunud rahvast, rahvast, kelle segast kõnet sa ei taipa, kelle kogelevast keelest sa ei saa aru.
20Vaata Siionit, meie pidupäevade linna! Su silmad näevad Jeruusalemma, rahulikku paika, liigutamatut telki, mille vaiu ei tõmmata iialgi välja ja mille nööridest ei kista ainsatki katki.
Tänase teksti avasalmide raevutsev hoiatus kuulutab hukku Assüüriale Juuda reetmise eest (s 1, 2Kn 18:13-17). Samas kutsub Jesaja oma kuulajaid osalema eestpalveliturgias ja kuulama Jumala kinnitavat vastust (s 5,6) nende inimeste ja rahvaste silme ees, kes panevad vastu Jumalale (s 2-4). “Tema on su aegade tagatis…” on kinnitus mida kõik hädasti vajame ka kaasajal, kui kurjus ühiskonnas kasvab hägustades piiri uskmatuse ja kuulekuse vahel Kristusesse.
Raske on osta suurte rõivakettide toodangut, vääriskive või investeerida raha osalemata samas tahtmatult vaeste ekspluateerimises lähemal või kaugemal. Sportlaste või poliitikute toetamine võib tähendada vaikimisi korruptsiooniga ühinemist. Teiste heaolu enese omast ettepoole asetamine on valitsevas tarbimiskultuuris keerulisem kui iial enne. Mida ütleks Jesaja meie praeguses globaalse ahnuse kontekstis?’
Issanda pühalik tõotus tõusta ning tuhaks põletada igasugune kurjuse vastupanu Talle, olgu siis Tema valitud rahva, Siioni südames või mõne teise rahva keskel, on öeldud tugeva tunderõhuga (s 10-14). Seejärel tuleb pilt inimestest, kes on olnud otsekui tules, kuid keda on selle puhastavaist leekidest tervena läbi toodud (a 15-19). Jumala pühade kõne, mõttemustrid ning teod Siioni mäel peegelduvad omakorda õnnistatud viljasaagis ja taastatud looduse tasakaalus nii ulatuslikult kui silm ulatub nägema (s 15-17; vrd Ap 3:21). Kõik mälestused eelnevaist kokkupõrgetest kurjusega jumalatuse keskkonnas muutuvad on vajunud minevikku (s 18,19).
On vaja teadlikult astuda meie Kõikväelise Issanda puhastavasse (ja tulisesse) ligiollu kui tahame anda Talle enam ruumi “tõusmiseks” ja valitsemiseks endi keskel (s 20-24).
Selle kommentaari autor: Allen Goddard