Teisipäev, 12. Jaanuar 2016
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 2:18-22
Paastumise küsimus18Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: „Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?”
19Ja Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda.
20Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval.
21Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.
22Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse.”
Kui tuled täna Jumala ette, mõtle läbi oma vaimulikud harjumused. Kas neis on asju, mis on muutunud ilmalikuks või on lihtsalt aegunud? Vaata oma elu uuesti üle ja palu Jumalalt, et Ta näitaks sulle oma plaane.
Arusaam paastumisest kui isikliku vagaduse näitajast võib tunduda mõnevõrra võõras meie tänapäeva läänemaailmas, kus loobumine toidust on tavaliselt rohkem seotud kehakaalu ja välise imidžiga. Moosese seaduse järgi tuli paastuda ainult Lepituspäeval pärast Paabeli vangipõlve (3Ms 16: 3Ms 29:31; 3Ms 23:27-32; 4Ms 29:7), hiljem pidasid juudid veel nelja paastu aastas (Sk 7:5; Sk 8:19) ja variserid paastusid lisaks kaks korda nädalas (Lk 18:12). Tavaliselt oli see väljakujunenud usutava - märgiks meeleparandusest või patukahetsus, soov seada korda suhted Jumalaga.
Johannese jüngrid jätkasid sellest olulisest tseremoniaalsest tavast kinnipidamist, kuid see, et Jeesuse jüngrid nii ei käitunud, tõstatas tõsiseid küsimusi tema suhtumise kohta käsuseadusesse. Ta oli teinud haigeid terveks hingamispäeval, kuigi siis ei olnud see veel probleem, ja ka hiljem sõid tema jüngrid ilma kombekohase kätepesuta, ning sõid ka hingamispäeval kooritud maisi (Mk 1:26; Mk 7:2; Mk 2:23).
Oli tekkimas lõhe selle vahel, mida inimesed ootasid Messialt ja tegeliku Jeesuse vahel. Vastuseks paastumine küsimusele kasutab Jeesus kolme tähendamissõna. Pilt pulmapeost tähistab rõõmu, mida Tema juuresolek võib tuua, ja see on ka vihje tulevasele Jumala kuningriigile. Oleks mõeldamatu paastuda pulma ajal, sest paastumine tähistas kurbust.
Ülejäänud kaks tähendamissõna on seotud judaismi praktikaga laiemalt. Vanad veinilähkrid muutuvad rabedaks, neil pole seda elastsust, et neis hoida uut, käärivat veini, just nagu vana rõiva lappimine uue materjaliga ei pruugi õnnestuda. Kõik kolm tähendamissõna osutavad uue tekkimisele, mis Jeesuse ligitulekuga kaasneb ning mida ei saa suruda vanadesse religioonivormidesse.
Kahjuks teatakse kristlasi pigem selle järgi, mille vastu nad on, kui selle järgi, mille poolt ollakse - ja seda nii kaua, kui hoiame igasugused pidustused ohutult väljapoolt kogudust. Kuidas saaksime aga säilitada sallimatust patu suhtes, tuues samas Jumala rõõmu ja peo nende juurde, kes on praegu väljaspool kirikut?
Kuidas lased sina Jeesusel Jumala kuningriigi oma ellu tuua? Kas sulle tundub lihtsalt, et sama asja peaks rohkem olema? Jeesuse armastus ja arm on põhjus pidutsemiseks, pidupäevaks. See on täiesti erinev meie maailmast, kus inimesed püüdlevad tunnustuse ja andestuse poole. Täna Jumalat ja otsusta tuua täna oma ellu pidupäev.
Küsimused paastumise kohta
Vaatamata Piibli selgele õpetusele paastumisest, võib see sageli kaasa tuua arusaamatusi ja halbu tavasid, mis võivad viia inimesed eemale selle olulise vaimse distsipliini praktiseerimisest. Tahame julgustada teid paastuma - aga kui sa pole seda varem teinud või sul on küsimusi paastumise kohta, loe allpool toodud lisateavet.
Kuidas paastuda
1) Tea, mis see on
Paastumine on loobumine teatud asjadest, et hoida rohkem aega ja vaimset energiat Jumala ja palve jaoks (1Kr 9:24-27).
Paastumine on:
● piiblikohane - nii Vana kui Uus Testament mainivad seda, Jeesus paastus ja õpetas, kuidas seda teha (Mt 6:16-18), samuti oli paast osa algkoguduse vaimulikust praktikast.
● aktiivne - sellega näitame Jumalale oma prioriteete, et me armastame Teda ennekõike ja tahame jõuda Talle lähemale (Jl 2:15-17).
● tõsine - see näitab, kui palju me hoolime Jumalast, Tema plaanist maailmas, ja asjadest, mille eest palvetame (Js 58:5).
Paastumine ei ole:
● märk vaimsest üleolekust (Lk 18:12)
● katse veenda tõrgest Jumalat, et Ta täidaks meie soove - palve on suhe Jumalaga, mitte oma asja ajamine (Esr 8:22,23; 2Aj 20:3).
● toitumise kava
2) Valmistu selleks
Palveta eelnevalt - alusta päeva õiges vaimuseisundis ja tegele mõne patu või purunenud suhtega, tuues need Jumala ette või kastudes need asjad korda seada.
Loe Jumala Sõna - vaata läbi mõned kirjakohad, mis on siin loetletud, palu, et Jumal räägiks sinuga, ja oota Tema vastust. Pea kogu aeg meeles, mille pärast sa paastud.
Välista segajad - need võivad hoida meelt eemal paastust, veendu, et suudad eelkõige keskenduda põhjusele, miks sa paastud!
3) Ole praktiline
Vali oma lähenemine:
● täielik paast - ei mingit toitu ega jooki Soovitatav ainult lühiajaliselt, kui on hea põhjus, ja neile, kelle tervis on hea ja kellel on varasem paastumise kogemus.
● osaline paast - lühema aja jooksul või hoidumine teatud toitudest.
● Hea alustamiseks, see võib olla nt 12-tunnine loobumine toidust, päikesetõusust päikeseloojanguni või lihtsalt loobumine lõunasöögist.
Paastumine tuleks siduda:
● patukahetusega Jl 2: 12-15; Jn 3: 4; 1Sm 7: 6; Ne 1:4-11; Ne 9:1.
● eestpalvega, eriti neil aegadel, kui on mingi eriline vajadus Km 20:24; 2Aj 20:3; Esr 8:21-23; Est 4:16; Jl 1:14; 2Sm 12:16; Ap 13:3; Ap 14:23.
● Jumala tahte otsimisega Km 20:24; 2Aj 20:3; Mt 4:1-10; Ap 14:23.
● lähedase suhte otsimisega Jumalaga Lk 2:37; Ap 13:2.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett