Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 60:1-22
Rahvad voolavad Siionisse1Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal.
2Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust.
3Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab.
4Tõsta oma silmad ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juurde; su pojad tulevad kaugelt, su tütreid kantakse kätel.
5Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub, kui su poole pöördub mere ohtrus ja su juurde tuleb rahvaste rikkus.
6Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad Sebast, kannavad kulda ja viirukit ning kuulutavad Issanda kiiduväärsust.
7Su juurde kogunevad kõik Keedari karjad, Nebajoti jäärad teenivad sind: meelepärasena tulevad need mu altari peale ja ma teen oma hiilguse koja veel toredamaks.
8Kes on need, kes lendavad otsekui pilv, otsekui tuvid oma puuriavadesse?
9Jah, mu juurde kogunevad meresõitjad, eesotsas Tarsise laevadega, et tuua su lapsi kaugelt; nende hõbe ja kuld on neil kaasas - Issanda, su Jumala nimele ja Iisraeli Pühale, sellepärast et tema sind austab.
10Ja võõrad ehitavad üles su müürid ja nende kuningad teenivad sind; sest oma vihas ma lõin sind, aga oma armus ma halastan su peale.
11Su väravad on alati lahti, neid ei suleta päeval ega ööl, et su juurde saaks tuua rahvaste rikkusi ja juhatada nende kuningaid.
12Sest rahvas või kuningriik, kes sind ei teeni, hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootuks.
13Liibanoni toredus tuleb su juurde, küpressid, plataanid ja piiniad üheskoos, et kaunistada mu pühamu paika ja et ma saaksin austada oma jalgade aset.
14Ja kummargil tulevad su juurde su rõhujate lapsed, ja kõik, kes sind põlastasid, peavad kummardama su jalataldadeni; ja nad nimetavad sind „Issanda linnaks”, „Iisraeli Püha Siioniks”.
15Selle asemel et sa olid mahajäetud ning vihatud, nii et ükski ei käinud sinu kaudu, teen ma sind igaveseks uhkuseks, rõõmuks põlvest põlve.
16Sina saad imeda rahvaste piima, imeda kuningategi rinda, ja sa tunned, et mina, Issand, olen su päästja, et Jaakobi Vägev on su lunastaja.
17Vase asemel ma toon kulda ja raua asemel ma toon hõbedat, puidu asemel vaske ja kivide asemel rauda. Ja ma panen su ülemuseks rahu ning su sundijaks õiguse.
18Ei kuuldu enam vägivallast su maal, rüüstamisest ja hävitusest su piirides; sa nimetad oma müüre „Päästeks” ja väravaid „Kiituseks”.
19Päike ei ole sulle enam valguseks päeval ega paista sulle kuupaiste, vaid Issand on sulle igaveseks valguseks ja su Jumal on su hiilgus.
20Su päike ei lähe enam looja ja su kuu ei kahane, sest Issand on sulle igaveseks valguseks ja su leinapäevad lõpevad.21Ja igaüks su rahvast on õiglane: nad pärivad igaveseks maa kui minu istutatud võsu, mu kätetöö, millega ma ennast austan.
22Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas. Mina, Issand, tõttan sellega määratud ajal.
Sissejuhatus Jesaja 60 -66 peatükkidesse
“Tõsta oma silmad ja vaata ringi…” (Js 60:4). Sageli kutsuvad piibli prohvetlikud tekstid meid maailma hoopis teise pilguga vaatama (Js 40:26; Jr 13:20; Hs 8:5-18). Ka see Jesaja kutse üles ja ümber vaadata võiks kujundada meie suhtumist neisse raamatu lõpupeatükkidesse. Mida nägid need inimesed, kes esimestena kuulsid seda prohvetikuulutust? Mida kutsus Jumala sõna neid vaatama? Ja kuidas võiksid need prohvetikuulutused muuta meie perspektiivi, joondades seda Jumala visiooniga maailmast tänapäeval ja Tema eesmärkidega?
Piibliuurijad ei ole ühel meelel Jesaja raamatu lõpupeatükkide sündimise aja ja viisi osas, ega ka selles, kellele täpselt need sõnumid adreseeritud olid.Võib siiski arvata, et need olid algselt adresseeritud väikesele osale Jumala rahvast, kes olid tagasi tulnud Paabeli vangipõlvest ning Pärsia kuningas Küriose poolt vabastatud (538/7 eKr). See väike hulk oli tol ajal taas ülesehitamas oma kogukonda - neil oli rõõm olla tagasi (Js 55:12), aga nad kogesid ka pettumust ning ahistus selle üle, et elu oli endiselt üks suur võitlus, ning nende olukorra täielik (tõotusekohane) ennistamine tundus olevat veel ääretult kaugel ( Js 59:10-11).
Prohvetid Malaki, Haggai ja Sakarja kirjeldavad samuti sellel ajal valitsenudd pingeid rahva keskel (Ml 3:8–15; Hg 1:3–11; Sk 1:1–6). Jesaja raamatu peatükid 56-59 osutavad sellele, mida Jumal ootab tagasipöördunud rahvalt: kirglikku suhtumist õigsusesse (Js 56:1; Js 58:6; Js 59:4–8); heldust ja avatust väljapool olijatele ning neile, kes on “teistsugused” ( Js 56:3–8), vägivallast keeldumist (Js 59:7-8) ning ausat, tarka juhtimist (Js 56: 9-12). Selle raamatu kolmanda sektsiooni võrratu keskosa - peatükid 60-62 -kutsub heidutatud tagasipöördujaid - ja ka meid - kujutlema elu, mida elatakse kogu olemusega ja täielikult Jumalale vastates. Ülejäänud peatükid 63-66 osutavad, et on vaja tegeleda ka kohtumõistmise teemaga, ning toovad elevust tõstatades uue maa ja taeva teema: “Tõsta oma silmad ja vaata ringi…”
**********************
Js 60:1-22
Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, ….prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9 vt ka 1Sm 3:1, Am 8:11 )
Aga kuidas saab see kuulutus siis toimida - nii omaaaegses kui ka praeguses ajastus, mis on täis pingelisi sündmusi? Siinkohal meenuvad sõjakolded Aafrikas, Lähis -Idas, pagulaste probleem, töötus Euroopas, energia- ja toidukriis, laste kuritarvitamise kohutav ja kasvav ulatus jpm. Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKR Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused ( Hg 1:3-11)
Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje (s 1-3) kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu (s 3,4,6,7), kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud (s 11, 12) ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest (s 10,13). See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmodi, elada nagu “valguse lapsed” (Ef 5:8).
Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth