Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 1:1-22
Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal1Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.
8Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
9ja see ütles oma rahvale: „Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad.
10Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda. Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära.”
11Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
12Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
15Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16ning ütles: „Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!”
17Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles neile: „Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?”
19Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: „Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud.”
20Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:21et ämmaemandad kartsid Jumalat, siis ta andis neile suured pered.
22Aga vaarao andis käsu kogu oma rahvale, öeldes: „Kõik poeglapsed, kes sünnivad, peate viskama jõkke, kõik tütarlapsed aga võite jätta elama!”
Peale tänase peatüki lugemist, istun vaikselt ning tajun tekstis peituvat kabuhirmu; orjuse muundumist vaenamiseks ja sealt genotsiidiks. Silma jäävad peatuma salmides 11-14 kasutatud tegusõnadele ning sellele, kui detailselt on kirjeldatud kasvavat vaenamist kasutades telliskive ja savi ning “kõiksugust orjamist põllul” (kraavides, tammidel ja kanalistes). Egiptuse vaaraod omasid ulatuslikke ehitusplaane - ainuüksi Sesostris III püramiidide jaoks Dashuris oli vaja 24 miljonit telliskivi.
Kujutlen Iisraeli meeste vaevast rügamist, savist jäiku niudevöösid, päikesest põlenud nahka, katkisi käsi ja sõrmi, lehkavaid ja pesemata kehasid. Paljud, ka minu maailmas, täna, rügavad samal kombel - ja mida olen ma teinud, et tuua kergendust sellises vaevas olijaile, eriti siis kui mul endal on rasked ajad?
Toon Jumalale tänu leidlike naiste eest (kahte neist on ka nimetatud, aga kindlasti oli neid rohkem), kellede ebatäpsus ning kõrvalepõiklemine nurjasid vaarao plaane. Nii palju sõltus just neist naistest, keda siin on mainitud lausa seitsmel korral. Kahel korral avaldatakse ka (s 17, 21), mis oli nende tegutsemise motiiviks - ja esimest korda seoses sellega tuleb siin peatükis esile Jumala nimi. Vaaraole vastuhakkamine oli hirmutav, kuid naised ajasid madalama hirmu välja kõrgema hirmuga (Mt 10:28); nende kodanikukohus oli kinnitatud kõrgemasse sõnakuulmisse (Ap 5:29). Milliste hirmude käest päästab mind minu issand (nt Mt 10:21; Lk 5:10)? Ja millist hirmu Ta võimendab (austust, imetlust, jumaldamist) (nt Ilm 1:17)?
Selle kommentaari autor: Howard Peskett