Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 10:1-20
Rohutirtsude nuhtlus1Siis Issand ütles Moosesele: „Mine vaarao juurde, sest ma olen teinud kõvaks tema südame ja ta sulaste südamed, et teha tema juures oma imetegusid,
2ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Issand!”
3Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid temale: „Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Kui kaua sa tõrgud alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
4Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme su maale rohutirtsud.
5Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik puud, mis teil väljal kasvavad.
6Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa peale tuleku päevast tänini.” Ja ta pöördus ümber ning läks ära vaarao juurest.
7Siis vaarao sulased ütlesid temale: „Kui kaua on see meile püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Issandat, oma Jumalat! Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?”
8Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles neile: „Minge teenige Issandat, oma Jumalat! Aga kes need minejad õieti on?”
9Ja Mooses vastas: „Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega, me läheme oma lammaste, kitsede ja veistega, sest meil on Issanda püha.”
10Tema aga ütles neile: „Issand olevat siis teie juures, kui ma lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on kuri nõu.
11Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Issandat, sest te olete ju seda nõudnud!” Ja nad aeti vaarao eest ära.
12Siis Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi Egiptusemaa kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!”
13Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud.
14Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel hulgal kõigisse Egiptuse paigusse; enne seda ei ole rohutirtse sel määral olnud ega ole neid olnud ka enam pärast seda.
15Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel.
16Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: „Ma olen pattu teinud Issanda, teie Jumala, ja teie vastu.
17Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Issandat, oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!”
18Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
19Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale.
20Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi minna.
Meie ülesanne on peegeldada Jumala kannatlikkust ning igatsust inimestepoolse reageeringu järele – nii oma eestpalvetes kui ka tunnistustes – ning seda nii kaua kui Jumal oma viimase kohtumõistva sõna ütleb. See koht jõudis nüüd kätte ka vaaraole, ning sel korral on Jumal see, kes vaarao südame kõvaks teeb. Veelkord oli vaarao avalikult ära põlanud Jumala kannatlikkuse, keeldudes meelt parandamast.
Ja isegi kui ta ilmutab järeleandmise märke on need kõhklevad, vastuolulised ning kõigiti kahtlustäratavad. Mida ta tegelikult mõtles, öeldes et Jumal oli tõesti Iisraeli rahvaga, või et ta saab olema nendega kui nad kord vaarao jumaliku, poliitilise ning militaarse valitsuse alalt välja on liikunud? Sündmuste kulg sundis vaaraot teadvustama Iisraeli Jumala tegelikku väge. Ometi, oma ülimuslikus rumaluses arvas ta, et suudab selle väe allutada enese omale, hoides oma meelevallas enamikku Iisraelist – naisi, lapsi, kariloomi – pantvangidena kuni mehed tagasi jõuavad ( s 10).
Peale pimeduse nuhtlust, püüdis vaarao mängu panna oma kõige viimase kaardi, arvates et läbi majandusliku blokaadi ( kinni hoides Iisraeli rikkusi ja kariloomi) õnnestub tal Moosese ja Aaroni nõudmised kogu rahva vabastamiseks alla suruda.
Maailma tarkuse kohaselt on rahal suur kõnevõime, kuid Jumala riigis ei saa see iial muutuda vahetusvääringuks. Viimaks, täiesti alandatult ning ilma igasugustest võimalustest, lahmib vaarao enesele tüüpilisel kombel uhkuses ning ülbuses ning lõpetab igasuguse suhtlemise Aaroni ja Moosesega – adumata et lõpetab suhtlemise ka Jumalaga.
Selle kommentaari autor: John Fieldsend