Loe läbi alltoodud kirjakoht: Est 5:1-14
Ester korraldab peo1Ja kolmandal päeval pani Ester selga kuninglikud rõivad ning astus kuningakoja siseõue, mis oli otse kuningakoja vastas; ja kuningas istus oma kuninglikul aujärjel kuninglikus kojas, koja ukse vastas.
2Kui kuningas nägi kuninganna Estrit õues seisvat, siis leidis too armu tema silmis ja kuningas sirutas Estri poole kuldkepi, mis tal käes oli; siis Ester astus ligi ja puudutas kepiotsa.
3Ja kuningas ütles temale: „Mis sul tarvis on, kuninganna Ester, ja mida sa palud? Kui see oleks ka pool kuningriiki, see antakse sulle!”
4Ja Ester vastas: „Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu kuningas ja Haaman täna peole, mille ma temale olen korraldanud!”
5Kuningas ütles: „Saatke kiiresti Haaman, et saaksime teha, nagu Ester on öelnud!” Ja kuningas ning Haaman tulid peole, mille Ester oli korraldanud.
6Ja veini juues ütles kuningas Estrile: „Mida sa palud? See antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!”
7Aga Ester kostis ning ütles: „Mu palve ja soov on:
8kui ma kuninga silmis olen armu leidnud ja kui kuningas heaks arvab anda, mida ma palun, ja teha, mida ma soovin, siis tulgu kuningas ja Haaman peole, mille ma neile korraldan; ma teen siis homme, nagu kuningas soovib!”
Haaman valmistab Mordokaile võlla9Ja Haaman läks sel päeval sealt ära rõõmsana ja heas tujus; aga kui Haaman nägi Mordokaid kuninga väravas, et too ei tõusnud püsti ega värisenud tema ees, siis Haaman sai täis tulist viha Mordokai vastu.
10Aga Haaman talitses ennast ja läks oma kotta; siis ta läkitas sõna ja laskis tuua oma sõbrad ja oma naise Serese.
11Ja Haaman jutustas neile oma suurest rikkusest ja oma paljudest poegadest, ja sellest, kuidas kuningas teda oli ülendanud ja kuidas ta teda oli edutanud kuninga vürstide ja sulaste ees.
12Ja Haaman ütles: „Isegi kuninganna Ester ei lasknud kedagi muud kui mind tulla koos kuningaga peole, mille ta korraldas. Ja homsekski on ta mind kutsunud koos kuningaga.
13Aga see kõik ei rahulda mind, niikaua kui ma näen juut Mordokaid istumas kuninga väravas!”
14Siis ütlesid ta naine Seres ja kõik ta sõbrad temale: „Tehtagu puu, viiskümmend küünart kõrge, ja ütle hommikul kuningale, et Mordokai sinna poodaks. Siis sa võid rõõmsalt koos kuningaga minna peole!” See kõne oli Haamani meelest hea ja ta käskis puu valmis teha.
Pole lihtne aimata, mida Ester võis tunda, kui ta riietus oma pidulikku rüüsse ning sammus kuninga õue värava poole. Mõned allikad kujutavad teda kui kirglikku ning alandlikku Jumala abi anujat, meeleseisundis, milles Ester ilmselt ka viibis oma kolmepäevase paastu vältel: “Tõtta mulle appi Issand, sest ma olen üksi jäänud ja mul ei ole kedagi teist peale sinu!”. Aga see julge riskivalmidus, läheneda kuningale keelust hoolimata, sai tasutud kuningliku tervituse ja kutsega trooni juurde!
Veelgi enam, Ahasveeros ise alustab vestlust, et teada saada, mis põhjustas taolise julge lähenemiskatse. Enam paremini poleks saanud minna.
Lugeja ehk ootab nüüd, et Ester valab välja kogu südant rõhuva mure - see oleks olnud reaalne kiusatus paljudele meist! Kuid paleesse tulekust saadik oli Ester oluliselt kasvanud nii enesekindluses kui ka tarkuses. Kolm päeva varem juba oli tema see, kes Mordokaile juhiseid andis, selle asemel, et ise Mordokai juhiseid järgida. Nüüd suunab ta vaikselt, ent osavalt kuningat igatsetud tulemuse suunas, ning viimane on nõus Estri ettepanekuga.
Alustuseks teeb Ester väga austava ettepaneku, kutsudes kuninga koos Haamaniga enda korraldatud peole. Seejärel jääb ta kindlaks, ega avalda oma palvet vaatamata survele, selle asemel ning taas suurt austust üles näidates - kutsub ta mehed järgmisele peole. Pane tähele tervet seeriat “kui’sid” Estri vastuses. Lisaks tundub, et alati toetab olulisi läbirääkimisi hästi valmistatud toit.
Estri salapärasus mitte ainult ei keri pinget üles, vaid see annab ka aega valmistada suuremateks üllatusteks sündmuste arenedes. Ester viis ellu hoolikalt läbipalvetatud strateegiat aga ta ei võinud amatagi, kuidas muud olukorrad hakkavad kaasa mängima selleks, et Jumala eesmärgid saaksid täidetud. Tema roll oli olla kuulekas ja tark - ning usaldada Jumalat kõiges muus (Õp 3:5 -6, 1Ts 5:23-24).
Kahjuks oli Haamanil kalduvus kõikuvatele tujudele - ta võis täiesti kontrolimatult ja hetkega kulgeda ekstaatilisest meeleolust tulisesse vihasse, sõltuvalt välistest ärritajatest. Paleest väljudes, peale kahte peokutset ning rohket veini ja hõrkade roogade nautimist kuninga ning kuninganna seltsis, poleks ta kuidagi suutnud veel õnnelikum olla. Ja ometi tabas teda silmitu raev, kui ta nägi taas Mordokai allumatust. Kogu kiitlemine suurest aust, vajus kokku pelgalt ühe juudi tõttu kuninga väravas, ning tal läks vaevu korda oma raevu taltsutada kojujõudmiseni.
Kodus valmis lähedaste abiga julm plaan Mordokaile koheselt kättemaksta. See tähendas, et ta ei pidanud ootama pikki kuid, kuni plaanitud progrommiga valmis saadakse, vaid vabaneks suurimast vaenlasest kohe. Pealegi saaks kõigile avalikult nähtavaks Mordokai ebakohane käitumine ning Haamani osavus asja korda ajamisel. Korraldused hukkamise ettevalmistusteks antud, kiirustas ta taas rõõmsana järgmisele peole.
Haamani julm ja agressivne võimu, rikkuse ning austusejanu aitas tublisti kaasa mitte ainult ta uhkuse haavatasaamisele, vaid ka isikliku väärikuse kaotamisele. Pole ime, et Uus Testament käsib meil surmata oma loomulikud ihad - ahnuse, raevu ja pahatathtlikkuse, ning selle asemel riietuda jumalike voorustega nagu alandlikkus, andeksandmine ning armastus (Gl 3:5-14). Haamani tujukus võib ehk olla lõbustav, kuid tema kurjuse, ning sellega koos ka rumaluse kasvamine selles protsessis peaks igaühte alarmeerima.
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson