Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Laiaulatuslik võit

Esmaspäev, 5. Veebruar 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 10:16-43

Võit viie kuninga üle
16Aga need viis kuningat põgenesid ja peitsid endid ühte koopasse Makkedas.
17Sellest teatati Joosuale ja öeldi: „Need viis kuningat on leitud peitu pugenuina ühes koopas Makkedas.”
18Siis ütles Joosua: „Veeretage suured kivid koopasuule ja pange selle ette mehi neid valvama.
19Aga teie ise ärge seiske paigal! Ajage taga oma vaenlasi ja hävitage nende järelvägi, ärge laske neid minna nende linnadesse, sest Issand, teie Jumal, on andnud nad teie kätte!”
20Kui siis Joosua ja Iisraeli lapsed olid valmistanud neile väga suure kaotuse kuni täieliku hävinguni, pääsenud aga olid põgenenud ja jõudnud kindlustatud linnadesse,
21tuli kogu rahvas rahuga tagasi Joosua juurde Makkeda leeri; ükski ei julgenud oma keelt liigutada kellegi vastu Iisraeli laste hulgast.
22Siis ütles Joosua: „Avage koopasuu ja tooge need viis kuningat koopast välja minu juurde!”
23Ja nad tegid nõnda ning tõid koopast välja ta juurde need viis kuningat: Jeruusalemma kuninga, Hebroni kuninga, Jarmuti kuninga, Laakise kuninga ja Egloni kuninga.
24Ja kui nad olid toonud need kuningad Joosua juurde, siis kutsus Joosua kõik Iisraeli mehed ja ütles sõjameeste pealikuile, kes koos temaga olid võidelnud: „Astuge ligi, pange oma jalg neile kuningaile kaela peale!” Ja nad astusid ligi ning panid oma jala neile kaela peale.
25Ja Joosua ütles neile: „Ärge kartke ja ärge kohkuge, olge vahvad ja tugevad, sest nõnda talitab Issand kõigi teie vaenlastega, kellega teil tuleb tapelda!”
26Ja pärast seda Joosua lõi neid ning surmas nad ja poos nad viide puusse; ja nad rippusid puis kuni õhtuni.
27Aga päikeseloojakul andis Joosua käsu ja nad võeti puudelt alla ning visati sinna koopasse, kuhu nad olid peitu pugenud, ja koopasuule pandi suured kivid, mis on seal tänapäevani.
28Ja samal päeval vallutas Joosua Makkeda ning lõi mõõgateraga seda ja selle kuningat, hävitades sootuks need ja kõik hingelised, kes seal sees olid, kedagi säästmata; ja ta talitas Makkeda kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.
29Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Makkedast Libnasse ja sõdis Libna vastu.
30Ja Issand andis Iisraeli kätte ka selle ja selle kuninga; ja Joosua lõi mõõgateraga neid ja kõiki hingelisi, kes seal sees olid, kedagi säästmata; ja ta talitas selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.
31Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Libnast Laakisesse, piiras seda ja sõdis selle vastu.
32Ja Issand andis Laakise Iisraeli kätte, kes vallutas selle teisel päeval ja lõi mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, just nagu ta oli talitanud Libnaga.
33Siis tuli Geseri kuningas Horam Laakisele appi, aga Joosua lõi teda ja tema rahvast, jätmata temale järele ainsatki põgenikku.
34Ja Laakisest läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Eglonisse, ja nad piirasid seda ning sõdisid selle vastu.
35Ja nad vallutasid selle samal päeval ning lõid mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, hävitades need selsamal päeval sootuks, just nagu ta oli talitanud Laakisega.36Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Eglonist üles Hebronisse, ja nad sõdisid selle vastu.
37Ja nad vallutasid selle ning lõid mõõgateraga selle kuningat ja kõiki selle juurde kuuluvaid linnu ja kõiki hingelisi, kes seal olid; ta ei jätnud järele ainsatki põgenikku, just nagu ta oli talitanud Egloniga; ja ta hävitas sootuks selle ja kõik hingelised, kes seal olid.
38Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Debirisse, ja nad sõdisid selle vastu
39ning vallutasid selle ja selle kuninga ja kõik selle linnad; ja nad lõid neid mõõgateraga ning hävitasid sootuks kõik hingelised, kes seal olid, kedagi järele jätmata; ta talitas Debiriga ja selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Hebroniga ja nagu ta oli talitanud Libnaga ja selle kuningaga.
40Nõnda lõi Joosua kogu maad, mäestikku ja Lõunamaad, madalmaad ja nõlvakuid, ja kõiki kuningaid, säästmata kedagi ja hävitades sootuks kõik elavad olendid, nagu Issand, Iisraeli Jumal, oli käskinud.
41Joosua lõi neid Kaades-Barneast kuni Assani, kogu Goosenimaad kuni Gibeonini.
42Kõik need kuningad ja nende maad vallutas Joosua ühe hoobiga, sest Issand, Iisraeli Jumal, sõdis Iisraeli eest.
43Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.

“Selle eest, mis on olnud - tänan! Selle kohta, mis tulemas - jah!” (Dag Hammarskjöld (1905-1961))

Sadu aastaid peale vallutusi, leiame Jumala rahva pagenduses ning kaotamas oma rahvuslikku identieeti. Kujutle hetkeks Iisareli pagendatuid istumas Paabeli jõe kaldal ning nutmas ja jagamas

kalleid mälestusi kodumaast. “Kuidas võime laulda Issanda laulu võõra rahva maal?” (Ps 137:4), kõlas nende nutt. Kogu lootus oli kadunud. Ja ometi, kui nad hakkasid meenutama Väljarändamist, läbiminekut Punasest merest, pikki õppimise aastaid kõrbes, Jordanist läbiminekut ning Tõotatud maa vallutamist, võite, millest oleme just Joosua raamatust lugenud - hakkas lootus nende südames taas pead tõstma! Jumal oli seda kord teinud - ja Tema võib seda teha uuesti! Selle maa-ala, mille kord sajandeid tagasi oli rahvas endale saanud nii suurte võitude läbi, selle armastatud maa saab veelkord võõraste  käest tagasi võita. 

Nii oli tänase teksti vägagi julmadel sündmustel väga oluline roll, mitte ainult Iisraeli tuleviku ja julgeoleku seisukohalt, vaid mõeldes ka nende vajadusele meenutada hilisematel sajanditel Jumala tõotusi ning Tema ustavust nende täitmisel.

Lõunapoolsete linnade hävitamine on väga kujundlik illustratsioon sellest, kui vajalik on vastuseisu täielik väljajuurimine selleks, et Jumala eesmärgid saaksid täituda. Ja seda hoolimata asjaolust, et uue lepingu ajal rakendame me vägivalla asemel vahendina praktilist armastust. Kuidas suhtume neisse, kelle väärtussüsteem erineb meie omast, kes kummardavad teisi jumalaid või on ükskõiksed kõige selle suhtes, mida meie kalliks peame? Kuidas arendame suhteid sõpradega, kes on “praktilised ateistid” - kas üldse leiame mingi ühise pinna? Või võtame märkamatult omaks hoopis suhtumise ja väärtused, mis vastanduvad kõigele, millest Jumala Sõna räägib? Kuidas säilitame oma eristuva identieedi kristlastena (Jumala rändava rahvana), kuidas seda tugevdame? Nende küsimustega ei olnud silmitsi üksens Joosua, vaid oleme ka meie praegu. 

 
Võidul on alati hind. Millist hinda oled valmis maksma selleks, et veel sügavamalt kogeda risti võitu?

Selle kommentaari autor: David Blair