Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 20:19-23
Jeesus ilmub jüngritele19Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!”
20Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.
21Jeesus ütles nüüd neile taas: „Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.”
22Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim!
23Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.”
Jätkub eilses kirjakohas kirjeldatud õhtu. Kas oskad ette kujutada millises seisus võisid olla jüngrite emotsioonid? Kui hirmul või süüdi nad võisid end tunda?
Tänapäeval öeldaks selle kohta post-traumaatiline stress. Peale kõike, mis reedel sündis, olid jüngrid kokku kogunenud lukustatud uste taha. Kujutle Peetrust, kelle süda oli murtud Jeesuse ristilöömisest, lisaks purustatud teadmisest, milline oli olnud tema roll sündmustes, kuidas ta oma Issanda reetnud oli, ja ometi ei leidnud temagi mujal asu, kui rahutuna jüngrite keskel olla. Võibolla ta mõtles, et tema vähemalt oli Jeesusele järgnenud, siis kui kõik teised laiali jooksid. Seal oli ka uskumatu looga tagasi tulnud Maarja Magadaleena. “Nojah, “ võisid teised mõtelda, “Maarja on alati veidi tasakaalutu olnud. Ja noh, ta on ju naine.”
Aga siis, peale Maarjat oli ka Peetrus tulnud uudisega, et haud on tühi. Mida pidid jüngrid nüüd peale hakkama Peetruse kirjeldatud looga, kuidas ta nägi tühja hauda ning “tühje” surnulinasid, mida keegi polnud puutunud? Millised võisid olla arutelud jüngrite vahel kui nad sellest kõigest püüdsid endale mingit pilti luua? Kas sina oleksid Maarjat uskunud? Ja siis, nagu närvipinget veel vähe oleks, mida teeksid kui äkitselt tajud, et ruumi on tekkinud veel üks isik?!
Tema esimesed sõnad sulle on “Rahu olgu teile!” ja ta on tohutult Jeesuse moodi. Oleksid sa temalt sealsamas oodanud üht pikka manitsuskõnet? Või süüdistusi ja hukkamõistu? Tema aga tervitab sind sõnadega, mis viitavad taastamisele ning turvalisusele. Kas see võib tõesti Jeesus olla?! Ja just siis kui need mõtted su peas ringi kihutavad - näitab Ta oma randmeid, kus on nähtavad naelteaugud ning oma piigist läbistatud külge! Milline kirjeldamatu rõõm!!!
Pole päris selge kuidas seostus Jeesuse käsk: “ Võtke vastu Püha Vaim” (s 22) hilisema nelipühipäevaga (Ap 2). Võibolla andis Jeesus selle tulevikus kuuletumiseks. Aga on oluline näha, et need sõnda, nagu ka käsk andeks anda on adresseeritud tervele jüngrite grupile - loe: tervele kogudusele - ega puuduta ainult üksikuid jüngreid vaid meid kõiki.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson