Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 7:14-25
Seadus, patt ja surm14Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.
15Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
16Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.
17Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.
18Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
19Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.
20Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.
21Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.
22Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
23oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.
24Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?
25Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.
Kui Paulus oleks edasi läinud otse võidukast, 6. peatükist, imelise 8. peatükini, siis kuhu oleks see jätnud meid, kes me ei tunne ennast ei eriti võidukate ega imelistena, ja kellel on igapäevane võitlus teha seda, mis on õige? Selle asemel räägib Paulus meie kõikide nimel tunnistades, et ta on "lihalik, müüdud patu alla" (s 14). Ta ei viita siin pääste-eelsele ajale oma elust, kuna salmis 14 ei räägi ta enam mineviku vormis (vrdl s 7-11,13), vaid oleviku vormis. Suur apostel Paulus pidi võitlema vaimuliku elu vastandlikkuse ja segaudsega, täpselt nii nagu meiegi (s. 15-20; 1Kr 9:24-27).
"Lihalik", mis tähendab ka vastandit "vaimulikule", viitab ka kogu sellele osale meie olemusest, mis on patu poolt mõjutatud ja korrumpeeritud (s. 13,14), mis on lahutamatult seotud nõrkuse, moraalsete puudujääkide ja surmaga; me oleme Jumala vaenlasteks saanud ja vaenulikud ka Tema Vaimu suhtes. "Lihalik loomus" tähendab kogu isiksust, mis on valele teele suunatud, liikudes "lihaliku loomuse tegudes" (Gl 5:16-21). Dünaamiline vaenulikkus liha ja Vaimu vahel teeb meie eludest sõjatallermaa; me paratamatult kogeme kuidas kaks täiesti lepitamatut "seadust" võitlevad valitsuse nimel: üks, mis "sisemise inimese poolest… rõõmustab Jumala Seaduse üle" (s 22) teise vastu, "mis sõdib vastu… mõistuse seadusele ja aheldab… patu seadusega, mis on mu liikmetes" (s 23).
Kristus, meie lunastaja, võttis endale inimkeha, nagu meilgi on, ja tõstis selle üles armastuses ja kuulekuses Isa ette, meie heaks. Ta on põhimõtteliselt hävitanud patu võimuse liha üle. Kuid patu hävitav protsess meie sees mõjutab meid elu lõpuni. Urs Balthasar nimetab patust loomust "tumedaks türanniks". Selle "tumeda türanni" opositsioon meie sees ning vastu liidule Kristusega, on nii võimas, et meie loomus peab saama kild killu haaval peeneks jahvatatud, nagu kivi, mida lakkamatud lained uhuvad. See peab ära murenema, mädanema, ära põlema, kuni tee on lõpuks lõpuni vaba (Hb 2:10-18). Praegusel hetkel elame veel tänupalvuste ja lõpetamata asjaajamiste vahel selle tumeda türanni mõjualas (s 25).
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon