Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Au, lootus ja ägamine

Laupäev, 14. Aprill 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 8:18-30

Tulevane kirkus
18Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.
19Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
20Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,
21et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse.
22Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini;
23ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.
24Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
25Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.
26Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.
27Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest.
28Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.
29Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.
30Aga keda ta on ette määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud, aga keda ta on õigeks teinud, neid on ta ka kirgastanud.

Keset ühiskonda, kus iseenese ülendamine on kõrgeimaks eesmärgiks, palu värsket arusaamist Kristuse kannatustest osasaamisest ja uuendatud lootust tulevase kirkuse avaldumiseks.

Iga kord kui valime Jumala - üle oma liha nõudmiste, saatana võrgutuste ja maailma vaenulikkuse - saame osa Kristuse kannatustest (s 17, Fl 1:29). "Pidagu igaüks meeles, et progressi saavutamine vaimulikes asjades saab toimuda ainult sel määral, kui palju me suudame otsustada ja lahti ütelda enesearmastusest, enesekesksusest ja omaenda tahtele elamisest" (Ignatius of Loyola, 1491–1556). Väga karm kutsumine, milleks meile on antud kolm võrratut ajendit:

Au on sama kindel kui kannatus (s 18). Kui Aadam keeldus 'kannatamast', et jääda kuulekaks Jumalale, siis kogu valgus kadus Eedenist ja ta pale kaotas Jumala ligiolu hiilguse. Lunastus Kristuses pöörab tagasi selle kaotuse nii, et nüüd "meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse." (2Kr 3:18). "Kristuse kaaspärijatel" (s 17) on juba praegu kergelt kuninglik “lõhn” juures; varsti saab nende tõeline identiteet avalikuks.

Kirgastatud Jumala rahvas on lootuse märgiks kogu loodule (s 19-23). Evangeeliumites pole kusagil mingit viidet ega kohta, mis annaks alust sellisele hingelisele müstitsismile, mis hülgaks loodud maailmakorda. Inimene kui loodud olend on lahutamatult seotud kogu (samuti loodud) universumi saatusega. Kogu loodu ootab põnevusega märke sellest, et ta enda uueks loomine on lähedal - üks neist on  "Jumala laste kirkuse vabadus...lapseõigus, oma ihude lunastus" (s 21,23; Js 55:12-13). Elades selles lootuses ja ootuses, on meie põnevus sellest ootusest kogu loodule nakkav.

Ja kolmas julgustus on Jumala Vaimu ligiolu, kes palub Jumala laste sees ka nende sügavaimate nõrkuste keskel (s 26,27). Jumala teedest pahviks löödutena, kui kogu meie mõistus on otsa saanud, on meie palvetamine sageli defineerimatu igatsus, "sõnatu ägamine" (s 26). Vaim tõlgendab meie sõnatute ohkamiste keelt põimides meie ägamised omaenda südame igatsustega (s 23), tuues mõlemad koos Isa ette (s 27). 

 
Jää vaikseks, kuulata ja ühine Püha Vaimu palve ja ohkamistega su enda südames.

Selle kommentaari autor: Dennis Lennon