Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 16:17-27
Nimelisi tervitusi17Ma palun teid, vennad, pidada silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandusi õpetuse vastu, mida teie olete õppinud. Hoidke neist eemale,
18sest niisugused ei teeni meie Issandat Jeesust Kristust, vaid oma kõhtu, ja nad petavad libedate sõnade ja ilukõnedega lihtsameelsete südameid.
19Teie kuulekus on ju kõigile saanud teatavaks. Seepärast olen ma teie üle rõõmus, ent ma tahaksin, et te oleksite targad heale, aga jääksite puutumatuks kurjast.
20Aga rahu Jumal purustab peatselt saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.
21Teid tervitavad mu kaastööline Timoteos, ning Luukius ja Jaason ja Soosipatros, mu sugulased.
22Mina, Tertius, kes ma selle kirja olen kirjutanud, tervitan teid Issandas!
23Teid tervitab Gaius, minu ja terve koguduse võõrustaja. Teid tervitab Erastos, linna varahoidja, ja vend Kvartus.
24[Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega! Aamen.]
Ülistus Jumalale25[Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt, selle saladuse ilmutuse kohaselt, millest on igavesest ajast vaikitud,
26nüüd aga on tehtud avalikuks ja prohvetite kirjade läbi igavese Jumala käsu kohaselt kõigile rahvastele antud teada kuulekuseks usule,
27ainsale, targale Jumalale - temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen.]
“Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes! “ (Rm 15:13)
Ka tänases tekstis jätkuvad väga huvitavad sissevaated esimeste kristlaste eluolusse. Eelmises tekstis lugesime õde Foibest, keda kirjeldati nii diakonina (või siis kirikus teenijana), aga ka heategijana (sponsorina) (s 2). Rooma ühiskonnas olid “heategijad” need, kes kasutasid isiklikku vara avalikuks või ühiskondlikeks eesmärkideks ja kasuks. Nii võime arvata, et Foibe oli sõltumatu ning jõukas naine, kellel oli võimalik äriasjus Rooma rännata. Ning kui üldiselt oli kristlaste seas väga vähe mõjukaid inimesi (1Kr 1:26), siis need, kes seda olid, täitsid oma rolli hästi.
Selliseks näiteks võime tuua ka Gaiuse, kes oli üks esimesi Korintoses pöördunuid ning kelle Paulus isiklikult oli ristinud (1Kr 1:14), ning kes majutas kogudust sealses linnas. Samamoodi oli mõjukas ka Erastos (linna varahoidja ilmselt) (s 23). Sellised inimesed olid kogudusele väga tugevaks toeks.
Kui ka meile on antud eeliseid, tuleb neid kasutada kogu aususes usu kasuks ning selle usukogukonna keskel, kuhu kuulume.
Pauluse peamine hool neis viimastes salmides on edasi anda viimsed hoiatused ning õnnistused. Ta manitseb olema äärmisetl ettevaatlik inimeste suhtes, kes tekitavad lõhenemist või astuvad esile õpetustega, mis on vastuolus üldise usureegliga, millele apostlid koguduse olid rajanud (s 17). Ka koguduse keskel võib olla võimujanuseid inimesi, kellede motivatsioon ei ole puhas ega siiras (s 18). Paulus tõstab siinkohal esile ning soovitab usklikele õiget lihtsameelsust (naiivsust) - mitte midagi teada ega tahta uurida kurjuse kohta, vaid rõõmutseda kõigest, mis on hea (s 19). Kurjusel ei ole tulevikku (s 20).
Ka tervituste saatmises peitub vaimulik vägi (s 16,21,23). Isegi Tertius, Pauluse sekretär võtab nende läkitamisest osa! (s 22). On väga soovitatav ja hea mõjuga, suhtlemises kinnitada sõprussidemeid, teadlikkust üksteise olukorrast ning head tahet - seda eriti koguduste vahel.
Kõige parem aga on üksteist õnnistada. Paulus tegi seda Rm 15:13 ja Rm 15:33. Ta teeb seda veel kord salmis 20. Lootus, rahu, rõõm ja arm olgu ja jäägu ka meiega.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright