Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 5:12-21
Apostlid teevad imetegusid12Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.
13Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.
14Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi,
15nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist.
16Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.
Apostlid vahistatakse uuesti17Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks
18ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.
19Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:
20„Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!”
21Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.
Rohkem kui 50 aastat tagasi kirjutas üks Hollandi misjoniteoloog koguduse omadustest öeldes: “ Misjoni ja evangelismitöö edukus sõltub kadeduseäratamise võimest.” Esmapilgul tundub taoline väide kummaline: kas kadedus pole mitte negatiivne omadus - miski, mida peaks hukka mõistma ning vältima?
Aga pane tähele Jeruusalemma elanike reaktsiooni eilses tekstis käsitletud sündmustele vastuseks - seal oli austus põimunud hirmuga. Hananiase ja Safiira traagiline surm oli see, mis takistas neil inimestel usukogukonnaga ühinemast, kes polnud kogenud Püha Vaimu muutvat väge. Ja samal ajal “pidas rahvas neist suurt lugu” (s 13).
Kas võiksime siis öelda, et nad olid kadedad selle suhtes, mida nägid koguduse keskel ning kogesid, et selline alternatiivne eluviis oli neile suure külgetõmbejõuga ning väga ahvatlev?
Toosama provokatiivse mõttega esinenud Hollandi teoloog aga selgitas om sõnu järgmiselt: “Kogu töötegemine, ükskõik kui kallis ning hästi organiseeritud, mis pole juurdunud kogudusse, kus on leitud vastastikuse armastuse saladus, on pikemas perspektiivis tõhtu.” (JH Bavinck).
Kaasajal on meil kiusatus rajada oma lootus ning usaldus tehnoloogilisele arengule - paremad veebilehed, professionaalselt koostatud helisüsteemid, esitlusstandardid, mis on võrdsed ja samaväärsed suurtel kontsertlavadel ning ööklubides kasutatavatega. Ükski nimetatuist pole iseenesest halb, kuid ilma kogukonnata, kus inimesed väljendavad vastastikust hoolimist ning armastust reaalses maailmas - kõikide nende silme ees, kes on näljas millegi parema järele, on vaid tehnoloogia tugevusele rajatud tunnistus ebatõhus.
Ja teisalt on alternatiivi pakkuva kristliku kogukonna puhas ilu see, mis toob aina enam “mehi ja naisi Kristuse juurde” ning lisatud kogudusse (s 14).
Selle kommentaari autor: David Smith