Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Taevane perspektiiv

Kolmapäev, 4. Juuli 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 3:22-36

Ristija Johannes tunnistab taas Jeesusest
22Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis seal koos nendega ja ristis.
23Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida;
24sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.
25Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema.
26Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: „Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata, ka see ristib ja kõik lähevad tema juurde.”
27Johannes kostis: „Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast.
28Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu.
29Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.
30Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.”
31Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes on maast, on maast ja räägib maast. Kes tuleb taevast, on üle kõikide.
32Tema tunnistab seda, mida on näinud ja kuulnud, ja ometi ei võta keegi tema tunnistust vastu.
33Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et Jumal on tõeline.
34Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi.
35Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik.
36Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.

Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel. (1)

Eile nägime, mida küsis üks juutide tähtis usujuht. Tänane kirjakoht räägib ühest teisest vaidlusest rituaalse puhtuse teemal. Vastus peitub Jeesuses, nagu see alati Johannese evangeeliumis on.

Ristija Johannese jüngreid küsitleb üks juut - võibolla teatava usulise rühmituse esindaja. Me ei tea, mille üle nad täpselt vaidlesid, kuid me teame seda, et esimese sajandi juutide jaoks oli küsimus, kuidas olla piisavalt puhas Jumala kummardamiseks, sama tähtis, kui kahekümne esimese sajandi hindude ja moslemite jaoks. Johannese ristimist võiks võtta eelkõige kui rituaalset pesemist, mis tähendab meeleparandust ja uut algust. Tema jüngrid on ehk rääkinud tollele juudile sellise uue alguse vajadusest. Johannese arvamust nad ei küsi. Selle asemel tõstatavad nad hoopis kõrvalise küsimuse: kes peab ristima? Küsimused juhtide ja autoriteedi kohta on ühised kõikides religioonides.

Ristija Johannese roll Johannese evangeeliumis on tunnistada Jeesusest. Tema vastus jüngritele näitab teda tegemas tööd, milleks Jumal ta saatis - osutada Jeesusele ja mitte enda isikule. Mis loeb, pole see, kes just mingit tööd teeb, vaid et kõik nõustuksid oma kohaga, milla Jumal on neile andnud. Taevane perspektiiv ("ülevalt") on see (2), mis loeb.

Küsimused rituaalist ja juhtimisest keskenduvad tavaliselt inimeste tegemistele: nad vaatavad religioonile "alt". Iga religioon on nõus, et eesmärk on "üleval", kuid kui keegi ei tule "ülevalt", jääme ilmselt kinni "altpoolt" tulevatesse küsimustesse. Salmid 31-36 näitavad meile avatud taevast, kust läbi Poja saame kõik, mida me vajame ja kuhu saame igavesti kuuluda, kui me usume Teda. Kui me jääme keskendunuks "maistele" asjadele ja lükkame Poja tagasi, siis kõik meie katsed saavutada puhtust lähevad luhta, sest me ei näe, mis on tegelikut oluline, ja me jääme Jumala viha alla.

 
Kus sa tead inimesi, kes on liiga keskendunud "maistele" küsimustele rituaalist ja juhtimisest?

1 Kl 3:1 2 Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud "ülevalt", on vahel tõlgitud ka "uuesti" (s 3:3,7)

 

Selle kommentaari autor: Ida Glaser