Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 8:26-40
Filippus ja Etioopia kojaülem26Issanda ingel rääkis aga Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.”
27Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama
28ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.
29Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja ligine sellele tõllale!”
30Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?”
31Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.
32Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: „Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.
33Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.”
34Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: „Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?”
35Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.
36Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?”
37[Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”]
38Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.
39Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.
40Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.
See kõrgel positsioonil olev etiooplane oli jumalakartlik mees, kes oli pikal ja väsitaval tagasiteel Jeruusalemmast, kus ta oli käinud templis Jumalat kummardamas. 5Ms 23:1 alusel teame, et teda ei tohtinud lubada templisse sisse, sest ta oli eunuhh. Ja ikkagi sai ta pühendumus ülevoolava tasu - sest just temast sai esimene nende seas, kes kogesid Jumala tõotuse täitumist, millest räägib Jesaja : “Kohitsetuile, kes peavad mu hingamispäevi ja valivad, mis on mu meele järgi, ja peavad kinni mu lepingust, neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred: mina annan neile igavese nime, mida ei saa hävitada.” (Js 56:4-5). Seesama privileeg kehtib tänini ka paganaist kristlastele.
Samamoodi kui too eunuhh - olime meiegi väljaarvatud Jumala ligiolust, ei oleks templis pääsenud kaugemale paganate eesõuest, ning ometi saame nüüd siseneda julgelt kõige pühamasse paika Jeesuse vere tõttu (Ap 21:28-29; Ef 3:6).
Piibel ei ütle meile, kas usklike väljarändamine Jeruusalemmast tähendas muuhulgas ka seda, et Filippus ei pidanud enam teenima leski, nagu enne oli määratud; või oli töö tema ja ta kolleegide poolt organiseeritud nii, et nad ise ei pidanud füüsiliselt seal kohal olema; - igal juhul tundub, et Filippusest oli saanud täisajaga rändevangelist. Ning ilmselt oli ta väga tundlik Püha Vaimu juhtimisele, sest jättis maha äärmiselt viljaka teenimiskoha selleks, et minna üksildasele kõrbeteele.
Õigel ajal õigesse kohta juhituna sai ta tervitada toda võõramaalast, kes omakorda luges just õiget kirjakohta õigest piiblilraamatust. Ja Filippus sai Vana Testamendi tekste kasutades juhtida selle mehe Jeesuse juurde. Ka praegu juhib Püha Vaim kõige imepärasemal viisil inimesi ja nende teekondi. Oleks me vaid tähelepanelikud ning valmis järgnema kas üksildasele kõrbeteele või ka suurtesse, hädasolevaist hingedest kihavaisse linnadesse!
Selle kommentaari autor: Emmanuel Oladipo