Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 22:1-21
Nägemus uuest Jeruusalemmast1Ta näitas mulle eluvee jõge, säravat nagu mägikristall. See saab alguse Jumala ja Talle troonist.
2Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda, andes iga kuu oma vilja, ning puu lehed annavad tervist rahvastele.
3Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle troon on seal ning ta sulased teenivad teda
4ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.
5Ja ööd ei ole enam ning neile ei ole vaja lambivalgust ega päikesevalgust, sest Issand Jumal ise valgustab neid, ning nemad valitsevad kuningatena igavesest ajast igavesti.
Issand Jeesus tuleb varsti6Tema ütles mulle: „Need on ustavad ja tõelised sõnad! Issand, prohvetivaimude Jumal, on läkitanud oma ingli oma sulastele näitama, mis varsti peab sündima.
7Ja vaata, ma tulen peagi! Õnnis on see, kes hoiab alal selle raamatu ennustuse sõnu!”
8Mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, siis ma heitsin maha ingli jalge ette, et kummardada teda, kes mulle seda näitas.
9Ja tema ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ning prohvetite, su vendade, ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu alal hoiavad. Kummarda Jumalat!”
10Tema ütles mulle: „Ära pane pitseriga kinni selle raamatu ennustuse sõnu, sest aeg on lähedal!
11Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, ning kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!
12Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.
13Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!
14Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!
15Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja mõrtsukad ja ebajumalateenijad ning kõik, kes valet armastavad ja teevad.
16Mina, Jeesus, saadan oma ingli seda teile tunnistama koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav koidutäht.”
17Vaim ja mõrsja ütlevad: „Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: „Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!
18Mina tunnistan kõikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustuse sõnu: kui keegi neile midagi juurde paneb, siis paneb Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud.
19Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus.
20Tema, kes seda tunnistab, ütleb: „Jah, ma tulen varsti!” Aamen. Tule, Issand Jeesus!
21Issanda Jeesuse arm olgu kõikidega! Aamen.
Peaaegu iga suurem linn on ehitatud jõe äärde. Jeruusalemm on haruldane erand, omades vaid maa-aluseid põhjaveekihte ning allikaid. Nüüd aga näidatakse meile puhta veega jõge, mis voolab läbi uue Jeruusalemma ning on kättesaadav kõigile, kel on janu (s 1, 17).
Tänas peatüki kujundid on pärit Vana Testamendi kahest erinevast loost. Esmalt, Hesekieli nägemus jõest, mis voolab äsja taastatud templist ning mis toob elu ja tervenemist (Hs 47).
Hiljuti matsin ma ühe kristlasest naise, kes oli pärti Paapua rahva seast. Tema perekond otsustas matustel laulda järgmist laulu: “Kas kohtume kord jõe ääres/, mis kristalsena ja igavesti voolab / Jumala trooni eest, / ja kus on kõndinud inglite hiilgavad jalad? “ (Robert Lowry 1826 - 99). See kaunis hümn on jätkuvalt populaarne Austraalia ja Vaikse ookeani põlisrahvastest kristlaste seas. Nende jaoks on igavese rahu sümbol pigem jõgi, kui linn.
Mõned ütlevad, et inimkonna algus oli aias ja lõpeb linnas - kuid ka minu jaoks on jõe sümbol sügavama mõjuga. See jõgi on kõigi maailma rahvaste jaoks, sest selle kaldail kasvab elupuu, mille “lehed annavad tervist rahvastele" (s 2). Selles pildis on peidus müsteerium ja jätan selle rõõmuga alles. Johannese poolt kirjeldatud taevas polnud kunagi vaid üksikute ustavate, vaid lugematu arvu inimeste jaoks (Ilm 7:9-17). Aga kelle jaoks jäävad selle taeva väravad igavesti avatuks? Praegu ma näen ebaselgelt; ühel päeval aga saan teada (1Kr 13:12).
Elupuu, mille juurest patune inimkond pagendati (1Ms 3:22, 23) on nüüd uuesti kättesaadav. Tema maitsev ja rikkalik vili, mida saab noppida läbi aasta - toob tervenemist (s 2; vaata ka Hs 47:12). Inimkond, kes oli kaotanud lähedase osaduse Jumalaga, saab Teda nüüd uuesti silmast silma näha (s 4; 1Kr 13:12). Ka needus on kadunud (s 3) - kadunud on kõik meie pattulangemise tagajärjed (mida on kirjeldatud 3. Ms raamatus).
Ideed tervenemisest ei tohiks piirata vaid füüsilise tervenemisega (kuigi uues Jeruusalemmas puuduvad valu ja kannatused ning arvatavasti ka puuetega inimesed), vaid see sisaldab täielikku emotsionaalset ja vaimulikku tervist. See, millest siin räägitakse on "Shalom" - äärmine ja täielik terviklikkus.
Piibel lõpeb ühteaegu rangelt ja rõõmsalt. Veelkord tuletatakse meile meelde, et kurjus ning selle allikas, mis sai hävitatud, asub "väljapool" (s 15). Ta ei saa siseneda Jumala linna, sest teda ei ole enam olemas. Samas hoiatatakse meid selle raamatu lahejendamise eest, aga ka juurde lisamast seda, mida seal ei ole (s 18, 19). See, mis siit läbi murrab on ekstaas, imestus ja rõõm! Siin on Jumal - algus ja ots; siin on Jeesus - särav Koidutäht (Ilm 2:28, 2Pt 1:19), siin on eluvesi, siin on Püha Vaim, kes kutsub meid eluvee juurde. Raamat, mis algas Jeesusega, lõpeb ka Temaga, Raamat, mis kandis meieni sügava igatsuse ja palve Tema tulemise järele, ning et ta oleks taas oma rahvaga. Meie osa on öelda viimane sõna: “Aamen!”
Selle kommentaari autor: John Harris