Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:48-59
Jeesus ei ole sellest maailmast48Juudid kostsid talle: „Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?”
49Jeesus vastas: „Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.
50Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.
51Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!”
52Juudid ütlesid talle: „Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.
53Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?”
54Jeesus vastas: „Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: „Ta on meie Jumal.”
55Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.
56Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas.”
57Nüüd ütlesid juudid temale: „Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?”
58Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.”
59Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.
"Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!" (Ps 25:4,5).
Üle terve maailma pannakse erinevate religioonide - sh ka kristluse - nimel regulaarselt toime kirjeldamatult vägivaldseid tegusid. Taoliste tegude toimepanijad võivad küll väita, et neil on täielik põhjus ja õigus selliseid asju teha, ometi tuleks see väide tervenisti valeks kuulutada ja hüljata. Need, kes panevad toime taolisi jõledusi, ei ole pühendunud headusele vaid kurjusele.
Just tänasest piiblitekstist leiame Jeesuse õpetuse väe - õpetuse, mis on seda jahmatavam, sest on otseselt adresseeritud tolle aja religioossetele õigeusklikele juhtidele. Kuigi Jeesuse sõnad võivad olla šokeerivad, on need loogiliseks järjeks diskussioonile, mida ta on "kohtusaalis" edasi arendanud.
Astunud kohtuniku rolli selles kestvas "kohtuprotsessis", on Jeesus juba veenvalt näidanud, et Tema süüdistajad on süüdi tapmiskavatsustes (Jh 8:37, 40) ja valetamises (Jh 8:37). Sellest järeldub, et nende väide, nagu oleksid nad Aabrahami lapsed, peab olema vale (Jh 8:39). See aga tõstatab järgmise küsimuse: Kes on siis nende isa? Siin on vaid üks võimalik vastus, kuid sellest ei ole varem räägitud.
Viimaks ometi, identifitseerib Jeesus avalikult oma juutidest süüdistajad, kui kuradi lapsed (s 44)! Nende ihalus mõrva ning valede järgi näitab, et käbi ei kuku kännust kaugele (s 44), ja nad on sedavõrd pühendunud oma isale, et tahtlikult keelduvad tõest Kristuse kohta, samas omamata mingitki tõendit selle keeldumise õigustamiseks (45, 46). Asja iroonia on aga selles, et Jeesuse laastava paljastuseni nende tõelise päritolu kohta, viis juutide endi katse mustata Jeesust, süüdistades Teda seaduserikkumises (Jh 8:41).
Samamoodi peavad "kohtusaali" pealtvaatajad ja ka evangeeliumi lugejad otsustama, kumb on nende jaoks veenvam: kas juutide hinnang Jeesusele või Jeesuse hinnang juutidele. Täiesti selge on aga, et olles kord kuulnud Jeesuse väiteid, ei tule erapooletuks jäämine kellegi jaoks kõne allagi (Mt 12:30).
Jeesuse juutidest oponendid - nood "kohtusaalis" kuradi lasteks tunnistatud ning ilma igasuguse aluseta seda väidet tühistada - vastavad süüdistamisega, et Jeesus on samaarlane, kes praktiseerib nõidust (s 48)! See, koos avaliku pilkega vastuseks Jeesuse järgmistele selgitustele, juutide endi poolt esitatud väljakutsetele (s 52, 53, 57) - on tegelikult meeleheitlik katse pääseda Jeesuse kohtuotsusest nende suhtes, ning diskrediteerida Jeesust “kohtu”/ümbritseva kogukonna silmis. Tegelikult aga tõestab see lõplikult Jeesuse poolt öeldud tõe nende kohta - et Tema sõna ei mahu neisse (Jh 8:37).
Vaatamata Jeesuse kohtuotsusele, et nad on kuradi lapsed (Jh 8:44), nimetavad süüdistajad oma isaks ikkagi veel Aabrahami (s 53). Jeesusele annab see lihtsalt veel ühe võimaluse kinnitada omaenda keskset rolli Jumala lunastusplaanis. Aabraham uskus täielikult, et Jumal täidab oma tõotuse ja sellepärast võis ta rõõmustada Jumala päästeplaani lõpliku avalikukssaamise üle, ehk selle üle, mis just siis juutide silme all sai nähtavaks Jeesuses (s 56). Jumala päästeplaani toimepanijana samastab Jeesus end Jumala nimega (s 58), öeldes, et Temal, nagu ka Jumalal, on igavene elu iseeeneses. Et selle peale ruttavad juudid Teda kividega surnuks viskama(s 59), kinnitas veelkord kõiki Jeesuse väited nende kohta. Samas on see hoiatus ka lugejale, kui lihtsalt võib elukiires Jumala sõna täiesti ununeda (Jh 8:7).
Selle kommentaari autor: Nigel Hopper