Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 11:17-27
Jeesus äratab Laatsaruse surnuist17Kui nüüd Jeesus sinna jõudis, leidis ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.
18Betaania on aga Jeruusalemma lähedal, umbes paari miili kaugusel,
19ja palju juute oli tulnud linnast Marta ja Maarja juurde neid lohutama venna pärast.
20Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta kohe talle vastu, aga Maarja jäi koju.
21Siis ütles Marta Jeesusele: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.
22Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.”
23Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles.”
24Marta ütles talle: „Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.”
25Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.
26Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?”
27Marta ütles talle: „Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.”
"Ma usun, aita mind mu uskmatuses!” (Mk 9:24) Kiida Jumalat usukindluse eest; Anna Jumalale üle ka need alad oma elus, kus sul on veel küsimusi.
Tuleb välja, et isegi kui Jeesus oleks teate saamisel koheselt teele asunud, oleks Ta ikkagi kohale jõudnud kaks päeva peale Laatsaruse surma. Johannes meenutab lugejale veelkord kui lähedal oli Betaania Jeruusalemmale. Jeruusalemm oli palverändurite jaoks pühade tähistamise paik, ja ka Jeesus külastas linna sageli; kõigele lisaks oli see ka Jeesuse vastaste “peakorter”. Tõlgendades sõna “juut” Johannese evangeeliumis, tuleb olla ettevaatlik: mõnikord on tegu selge viitega juutide liidritele; teisel korral peab Johannes silmas juute, kes olid Jeesuse vastu; tänases tekstis aga tundub ta viitavat hoopiski judealastele - ehk neile, kes elavad riigi lõunapoolsetel aladel, Jeruusalemmas ja selle ümbruses.
Me tunneme Marta ja Maarja erinevust - Marta on otsekohesem ja praktilisem (Lk 10:38-42) ja avaldab otse oma leinatundeid: "Kui ainult..." (s 21). Mõnes mõttes on see reaktsioon universaalne taolistes olukordades.: "Kui ainult”…. see oleks olnud teisiti; “Kui ma ainult”… poleks seda öelnud; "Kui me ainult”….. oleksime veetnud rohkem aega... Jeesus kõnetab otse Marta minevikukahetsust, aga juhib samas ta pilgu lootusele tulevikus - lootusele, mida Marta koos enamike oma kaasaegsetega mõistab - selle ajastu lõpus toimuvale ülestõusmisele uueks eluks, kui Messia tuleb taastama kogu loodut. Tervet rahvast hõlmav lootus elule, mis tundus algavat surmast (Hs 37), oli selleks ajaks muutunud isiklikuks lootuseks elule pärast surma, toetudes piiblitekstile Tn 12:2-3.
Jeesus suunab Marta "Kui ainult” vaatest - "Kui Jeesuse” vaatele. Jeesus on Jumala võitu ja Ta ei kingi mitte ainult ülestõusmist-kusagil-kauges-tulevikus, vaid ülestõusmise-omaenda- isikus! Jeesus muudab tuleviku lootuse reaalsuseks olevikus, transformeerides elu juba praegusel ajastul. "Vana on möödunud, vaata, uus on sündinud!" (2Kr 5:17). Marta mõistis seda, kuigi ei saanud veel täielikult aru selle muutuse täielikust mõjust.
Selle kommentaari autor: Ian Paul