Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 11:37-57
Jeesus äratab Laatsaruse surnuist37Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes on avanud pimeda silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?”
38Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal.
39Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!” Surnu õde Marta ütles talle: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.”
40Jeesus ütles talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?”
41Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud.
42Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.”
43Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!”
44Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ning laske tal minna!”
Suurkohus otsustab Jeesuse hukata45Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.
46Aga mõned neist läksid variseride juurde ja teatasid neile, mis Jeesus oli teinud.
47Seepeale kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu koosoleku ja ütlesid: „Mis me teeme? See inimene teeb palju tunnustähti.
48Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva.”
49Aga üks neist, Kaifas, kes oli tolle aasta ülempreester, ütles neile: „Teie ei tea mitte midagi
50ega mõtle, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.”
51Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest.
52Aga Jeesus ei pidanud surema üksnes selle rahva eest, vaid et koguda ka hajali elavaid Jumala lapsi ühtekokku.
53Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.
54Nüüd ei käinud Jeesus enam juutide keskel avalikult, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse paika, Efraimi-nimelisse linna ning viibis seal koos jüngritega.
55Aga juutide paasapühad olid ligi ning maalt läksid paljud üles Jeruusalemma end paasapühade jaoks puhastama.
56Siis nad otsisid Jeesust ja pärisid pühakojas seistes üksteiselt: „Mis te arvate? Vaevalt ta tuleb pühadeks?”
57Aga ülempreestrid ja variserid olid andnud käsu, et kui keegi peaks teadma, kus Jeesus on, siis see annaks ta üles, et nad saaksid ta vahistada.
Läbi kogu evangeeliumi on Johannes vihjanud, et mitte kõik ei vasta Jeesusele usuga. Evangeeliumi sissejuhatusest leiame Johannese üsnagi terava kommentaari: "Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu" (Jh 1:11). Tänases tekstis rõhutab ta jagunemist nende vahel, kes usuvad ja nende vahel, kes mitte. 37. salmi skeptilisus “…ei oleks suutnud teha...?", ennustab Jeesuse teotust ristil, kus möödujad parastasid "Päästa iseennast!" (Mk 15:30).
Johannese jutustus juutide juhtide dilemmast on täis irooniat. Siin on ka ainuke koht, kus on mainitud "roomlasi" (s 48) ja mis viitab otse tegelikule probleemile - Rooma võimu survele ja sõjaväelise sekkumise ohule. Samamoodi toob see esile ka juhtide tõelise puuduse - nende mure ei ole mitte, kes on Jeesus, vaid, kas Jeesusesse uskujad põhjustavad neile poliitilise probleemi. Iroonia tipp on aga selles, et see mis tõeliselt toob viimaks roomlaste hävituse - "nii meie pühapaiga kui ka rahva" (s 48) - on Jeesuse kõrvaleheitmine juutide juhtide poolt! "Kui te vaid oleksite ära tundnud Jumala soosinguaja - ent nüüd on see teie silmade eest peidus!" (Lk 19:42 - 44, vabatõlge). Juutide juhid panid Caesari Jumala kohale pigem isiklikku kasu silmus pidades; nende hilisem valjuhäälne hüüdmine: "Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!" (Jh 19:15) on juutide palve "Meil ei ole kuningat vaid on Jumal”, teisendus!
Kaifas arvas, et Jeesuse surm päästab rahva roomlaste käest, tegelikult aga päästab see rahva patu karistusest ja väest. Jeesus on ohverdatud kui "Jumala Tall" (Jh 1:36), kes annab oma elu "lunaks paljude eest” (Mk 10:45). Ja mitte ainult juudi rahvuse eest vaid ka "hajali elavate Jumala laste" eest (s 51, 52), nende "teiste lammmaste" (Jh 10:16) eest, "kes usuvad tema nimesse" (Jh 1:12). Seal, kus arm on uskmatusest ahistatud, voolab see välja teistele, kes headele sõnumitele vastavad.
Selle kommentaari autor: Ian Paul