Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kogemata rikutud - õiglaselt korvatud

Neljapäev, 24. Jaanuar 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 4:22-35

Patuohvrid
22Kui üks vürst patustab ja kogemata teeb Issanda, oma Jumala mõne käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saab süüdlaseks,
23aga temale tehakse teatavaks ta patt, mida ta on teinud, siis ta viigu oma ohvrianniks üks veatu sikk!
24Ta pangu oma käsi siku pea peale ja tapku see selles paigas, kus Issanda ees põletusohvrit tapetakse; see on patuohver!
25Preester võtku sõrmega patuohvri verd ja määrigu põletusohvri altari sarvedele, aga ülejäänud veri ta valagu põletusohvri altari aluse kõrvale!
26Ja ta süüdaku kõik selle rasv altaril põlema, nõnda nagu tänuohvri rasv; kui preester on tema ees lepitust teinud ta patu pärast, siis antakse temale andeks!
27Kui keegi maa rahva seast kogemata patustab, tehes mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saab süüdlaseks,
28aga temale saab teatavaks ta patt, mida ta on teinud, siis ta toogu ohvrianniks üks veatu kits, emane loom, oma patu pärast, mida ta on teinud,
29ja pangu oma käsi patuohvri pea peale ning tapku patuohver põletusohvri paigas!
30Preester võtku sõrmega verd ja määrigu põletusohvri altari sarvedele, aga kõik ülejäänud veri ta valagu altari aluse kõrvale!
31Ja ta võtku ära kõik rasv, nõnda nagu võetakse rasv tänuohvrist, ja preester süüdaku see altaril põlema meeldivaks lõhnaks Issandale! Kui preester nõnda on tema eest lepitust teinud, siis antakse temale andeks.
32Aga kui ta toob oma patuohvrianniks lambatalle, siis ta toogu veatu emane loom
33ja pangu oma käsi patuohvri pea peale ning tapku see patuohvriks paigas, kus põletusohvrit tapetakse!
34Preester võtku sõrmega patuohvri verd ja määrigu põletusohvrialtari sarvedele, aga kõik ülejäänud veri ta valagu altari aluse kõrvale!
35Ja ta võtku ära kõik selle rasv, nõnda nagu võetakse tänuohvri lambatalle rasv, ja preester süüdaku see altaril põlema Issanda tuleohvrite peal! Kui preester temale ta patu pärast, mida ta on teinud, on lepitust teinud, siis antakse temale andeks.

Kas oled alati õiglase kahjude korvamise poolt? Miks?

Põhiseadus ütleb, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Ja on võimalik kohtu teel määrata kahjude korvamist. Ka Moosese seaduses olid need määrused juba sees.

Rahva juhi ja tavalise rahva liikme patuohvri verd ei viidud kogudusetelki, ka ei põletatud ohvriliha väljapool leeri, vaid see liha anti preestritele toiduks. Ohvriroana kuulus see õigusega preestritele.

Oluline on siin aga see, et seaduserikkuja sai oma teo andeks tänu ohvrile siis, kui preester oli läbi viinud lepitusriituse. Ohvri liik ja selle ohverdamise kord oli detailideni määratletud, vastavalt ohverdaja positsioonile või varalisele võimekusele. Patuohvri puhul võeti arvesse eksija ühiskondlikku positsiooni: ülempreester ning kogu Iisraeli kogudus pidid tooma suurima ohvrilooma; rahva juht ja tavaline inimene - “keegi rahva hulgast” -võisid tuua väiksema ohvri, päris vaene inimene võis piirduda ka 3,5 liitri jahuga.

Enne aga kui ohvriteenistusega üldse alustada sai, tuli vürstile tema patt avalikult teatavaks teha. Seda võis teha ülempreester või keegi kaasvürstidest. Avalik protseduur sisaldas ka vürsti poolt süü omaks võtmist, see oli kindlasti väga emotsionaalne sündmus kogu rahvale ning lisas toodavale patuohvrile kaalu. Selle järel pani vürst oma käe looma pea peale - pannes nii oma patukoorma looma peale. Ning siis pidi ta looma tapma.

Vürsti eksimuse puhul ei saanud ülejäänud ohvririitust läbi viija eksija ise - nagu oli ülempreestri puhul, vaid selle viis läbi preester. 

Ka praeguses maailmas võib ette tulla, et mõni suurtest juhtidest tunnistab avalikult oma eksimust - seda ka juhul, kui see on toimunud kogemata või teadmata. Meie ühiskonnas peetakse normaalseks, et enda vastutust tunnistav juht astub sellisel puhul tagasi. Aga mingit lepitusriitust -rahva ees  ja rahvaga koos ei toimetata ja nii jääb sageli süü saatma inimest isegi peale tagasiastumist.

Ometi oli just lepitus (inimese jumalasuhte puhastamine, aga ka suhete taastamine kogukonnas) , kogu ohvritoomise eesmärk. Korra kohaselt sooritatud ohvrirituaal ning preestrite autoriteet kinnitasid patusele. kes sageli oli üsna mures või hirmunud, et Issand on talle andeks andnud. Kui ohver oli toodud korra kohaselt, oli tehtu süütegu lepitatud.

Ajaloo vältel on muutunud nii ohvrid kui ka preesterlus. Süütunne on söönud ja kulutanud inimest alates paradiisiaiast. Aga Jumalal oli juba siis plaan, kuidas inimene sellest päästa. Seda plaani kuulutas ette Moosese aegne ohvriteenistus, selle plaani teostas Kristus oma ristisurma ja ülestõusmise läbi; ja sellele toetudes saab igaüks meist täna vabaneda painavast süükoormast!

Täielik ohver on juba toodud - meil on vaja vaid andeks paluda, Jumalalt ja kaasinimeselt. Keegi pole nii vaene, et ta seda teha ei saaks.

 
"Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad." (Jh 8:36) Täna Jumalat andestuse ja lepituse eest - mille tõttu võid olla süüst vaba! Palveta nende eest, kelle elu sööb süütunne, et nad lepituse ja andestuse kaudu võiksid tagasi saada oma elu ja vabaduse.

Selle kommentaari autor: APÜ