Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Üks väike kuulekus

Teisipäev, 18. Juuni 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 14:1-23

Sõda vilistitega
1Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: „Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!” Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
2Saul istus siis Gibea servas Migronis oleva granaatõunapuu all ja temaga koos olevat rahvast oli ligi kuussada meest,
3ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Issanda preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.
4Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
5Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.
6Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: „Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!”
7Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: „Tee kõik, milleks su süda kutsub, mine! Vaata, ma olen sinuga ühel nõul!”
8Ja Joonatan ütles: „Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.
9Kui nad ütlevad meile nõnda: Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.
10Aga kui nad ütlevad meile nõnda: Tulge üles meie juurde!, siis me läheme, sest siis on Issand andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!”
11Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: „Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud.”
12Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: „Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!” Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: „Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!”
13Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga.
14See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.
15Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!
16Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna.
17Ja Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: „Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!” Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja.
18Siis ütles Saul Ahijale: „Too Jumala laegas siia!” Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.
19Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistite leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: „Tõmba oma käsi tagasi!”
20Siis Saul ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur.
21Ja need heebrealased, kes olid endisest ajast vilistite juures, kes olid koos nendega leeri tulnud, nemadki liitusid Iisraeli lastega, kes olid koos Sauli ja Joonataniga.
22Ja kui kõik need Iisraeli mehed, kes olid peitu pugenud Efraimi mäestikus, kuulsid, et vilistid põgenesid, siis ajasid ka nemad neid tapluses taga.
23Nõnda aitas Issand sel päeval Iisraeli ja taplus kandus teisele poole Beet-Aavenit.

Issand tegutseb sõnakuulmatuse vastu - kui tähtsusetu mingi sõnakuulmatus meile ka tunduks. Jumal armastab kuulekust.

Kord olid vilistid kõigist üle (13:17,18), nüüd nad värisevad (14:15), 

kunagi oli neil kogu võim (13:19-22), nüüd on nad aetakse minema (14:22), 

kunagi nad olid hästi organiseeritud (13:5,12-18), 

nüüd on nad segaduses (14:20), 

need, kes enne olid põgenenud (13:7), tulid nüüd tagasi (14:31), 

need, kes enne olid hirmul (13:6), tulid nüüd välja võitlema (14:22). 

Kuid eelkõige oli siin tegutseja Jumal ise, tegemas kõke seda, mida ainult Tema üksi teha saab (14:15) - Ta tekitas laialdase paanika, mobiliseeris isegi loodusjõud oma rahvale abiks.

 On tohutult oluline mõista, milles see erinevus siin seisneb!

Põhimõtteliselt oli vaid üks mees, kes tegutses teadlikus üksinduses ja vaatles olukorda vaimusilmadega (14:1). Vilistite väliste silmade jaoks olid kõik asjad, mida eespool mainitud, jõuliselt kohal. Aga vaimusilmale olid nad "ümberlõikamata" (14:6) - ja see tähendas, et Jumala arm polnud nende peal, nad ei olnud lepingus Kõigeväelise Jumalaga (1Ms 17:1, 2) ja Tema ei olnud andnud neile mingeid tõotusi. 

Aga Joonatan oskas näha, kus oli Jumal kõiges toimuvas -Ta oli lepingu inimeste poolel.

Ja Joonatan oli otsustanud kuuletuda. Maastik oli absurdne rünnakuks, see oleks sobinud paremini kaitseks. Kaks kaljut vastamisi ja sügav, eraldav kuristik (14:4). Aga Joonatan ütles, et kui nad kutsuvad meid üles, võtame seda kui Jumala sõna ja kuuletume (14:9-12).Joonatani sõnakuulelik usk vastandub Sauli kahtlemistele - see pole aktiivne (14:2), ta vaatab Jumala poole, kuigi lahing kutsub tegutsema.

 
Teie, kallid lapsed, olete Jumalast, ja teie olete need ületanud, sest see, kes on teis, on suurem (1Jh 4:4).

Selle kommentaari autor: Alec Motyer