Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 104
Maailma looja kiitus1Kiida, mu hing, Issandat!
Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
2Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga,
sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
3Sa võlvid oma ülemad toad vete peale,
sa teed paksud pilved oma tõllaks,
sa sammud tuule tiibadel.
4Sa teed oma käskjalgadeks tuuled,
oma teenijaiks tuleleegid.
5Sa rajasid maa tema alustele,
nõnda et see ei kõigu
mitte iialgi ega igavesti.
6Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema,
mägede peal seisid veed.
7Sinu sõitluse eest nad põgenevad,
sinu äikese hääle eest nad pagevad.
8Mäed tõusevad,
orud vajuvad alla sinna paika,
mille sina neile oled rajanud.
9Sa oled seadnud piiri vetele,
millest nad üle ei lähe
ega tule tagasi katma maad.
10Sina saadad allikaist ojad jooksma;
need voolavad mägede vahel.
11Nad joodavad kõiki metsloomi;
metseeslid kustutavad seal oma janu.
12Taeva linnud asuvad elama nende äärde,
okste vahel nad teevad häält.
13Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest;
sinu tööde viljast toidab ennast maa.
14Sa lased tärgata rohu loomadele
ja orased inimeste tarbeks,
et tuua leiba välja maa seest
15ja veini, mis rõõmustab inimese südant;
õli, et panna tema pale läikima;
ja leiba, et kinnitada inimese südant.
16Issanda puud saavad toidust küllalt,
Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
17kus linnud pesitsevad;
toonekurgedel on majad küpresside otsas.
18Kõrged mäed on kaljukitsedele,
kaljud mäkradele varjupaigaks.
19Ta on teinud kuu aegade näitajaks,
päike teab oma loojakut.
20Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö
ja kõik metsloomad roomavad välja.
21Noored lõvid möirgavad saaki
ning nõuavad Jumalalt oma toidust.
22Päike tõuseb, nemad koristavad end
ja heidavad maha oma asemeile.
23Siis väljub inimene oma tööle
ja oma tegemistele õhtuni.
24
Kui palju on sinu töid, Issand!
Sa oled nad kõik teinud targasti.
Maa on täis sinu looduid.
25Siin on meri, suur ja lai;
seal kubiseb lugemata palju loomi,
pisikesi ja suuri;
26seal ujuvad laevad;
seal on Leviatan,
kelle sa oled valmistanud
endale mängima.
27Kõik nad ootavad sind,
et sa neile annaksid
nende toidu omal ajal.
28Sa annad neile,
ja nad korjavad kokku;
sina avad oma käe,
ja nende kõhud saavad täis head.
29Sa peidad oma palge,
ja nad ehmuvad;
sa võtad ära nende hingeõhu,
nad heidavad hinge
ning pöörduvad tagasi põrmu.
30Sa läkitad välja oma vaimu,
ja nad luuakse,
ja sina uuendad maa näo.
31
Kestku Issanda au igavesti!
Issand rõõmustagu oma tegudest,
32tema, kes vaatab ilmamaad,
nõnda et see vabiseb,
kes puudutab mägesid,
ja need suitsevad.
33Ma tahan laulda Issandale
oma eluaja
ja mängida oma Jumalale,
niikaua kui ma olen elus.
34Olgu mu mõlgutus armas tema meelest;
mina rõõmutsen Issandas.
35Kadugu patused maa pealt
ja õelaid ärgu olgu enam!
Kiida, mu hing, Issandat!
Halleluuja[f] + [fr] 104:35 [ft] "Halleluuja" on heebreakeelne ülistushüüd. See tähendab 'kiitke Issandat'. [f*]!
Meie Issand on tõesti väga suur (s 1)!
Psalmi autor maalib lugeja silme ette muljetavaldava pildi kogu loodust, mahutades sellele mäed, orud, mered, taevad, inimesed, loomad, linnud, kalad... (s 5-26). Kogu laul on otsekui raamistatud käsuga tema enese hingele (s 1 ja 35b).
Psalm annab meile ilmeka pildi elu mustritest ja rütmidest, mille Jumal on luues kõigele andnud. Kasutades 1Ms raamatu esimese peatüki ülesehitust, toob psalmi autor mitte ainult tänu Jumalale, vaid annab ka teadmisi, kui palju Jumal hoolib maailmast, mille ta tegi (Mt 6:26). Võttes loomeetapid ülistuse algpunktideks, on iga teema väljaarendatud. Meile esitatakse järgnevad stseenid, luues seega läbipõimunud pildi Jumala loovast tegevusest. Elu lõpmatu mitmekesisus on kõik Jumala looming.
Meid on kutsutud uurima Jumala rikkusi (Ps 111:2) ja imetlema Looja külluslikku energiat, mis jätkuvalt hoiab kõiki asju olemas, kas looduse korda või inimeste olemasolu. Öö ja päeva ning aastaaegade rütmide lihtsus, kodu tegemine loomade ja inimeste jaoks, söömine-joomine, sellega kaasnevad olulised küsimused meie stressi ja peata oleku kohta. Meid valdab korra ja kiirustamatuse tunne, see tekitab küsimusi keerukuse kohta meie elus, mille alusel teeme valikuid ajakasutuseks ja kus on meie prioriteedid tegelikult on.
Jumala tarkus ja suurus on mõõtmatu, nagu näeme selles psalmis, aga kas kogeme Tema kõikväelisust ka tänases päevas? Samavõrd, kui mõistame Jumala suurust ja vägevust maailma loomises ning selle toimimises, tuleb meil ära mõista Tema lõputu armastus oma loomingu vastu – seega ka sinu ja minu vastu. Kas võin koos teksti autoriga kogu loodu peale vaadates öelda MINU JUMAL (s 1)?
Salmid 27-32 näitavad, et Jumala meelevallas on anda ja võtta, seepärast ei maksa meil muretseda asjade pärast, mis ei ole meie võimuses.
Selle kommentaari autor: APÜ