Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 25:14-30
Tähendamissõna talentidest14Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
15Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
16Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
17Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
18Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
19Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
20Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”
21Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
22Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”
23Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
24Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
26Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
28Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
29Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
30Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”
See lugu laotab meie ette hämmastavad kujundid, seoses millegagi, mida võiks nimetada “suureks äriks”. Ja see on tõesti suur! Kõne all olev tippjuht usaldab enda alluvuses töötavate haldurite kätte tohutu suured fondid, ootuses leida tagasitulles eest märkimisväärne tulu oma investeeringult. Taas kord tõuseb esile Arvepidamise päeva viibimine, kui loeme, et isand tuli tagasi “pika aja pärast” (s 19). Nüüd keskendub tähelepanu haldurile, kes ei suutnud oma tööandja raha kasumit teenima panna, ning tagastab lihtsalt investeeringu ilma lisadeta.
Peaks olema selge, et selle tähendamissõna abil ei püüta meid juhendada ei majandusteaduses ega ka ärijuhtimises. Jeesus kasutab neid elust enesest võetud illustratsioone ilma püüdeta viidatud praktikates otseselt kaasa rääkida.
Tegelik küsimus on selles, kuidas jüngrid neist lugudest aru said? Kas see haldur, kes lihtsalt konserveeris talle usaldatud varanduse, sümboliseeris juutide juhte? Kas nende kätte polnud usaldatud Jumala Sõna rikkusi ning kas nad polnud vägagi tulemuslikult osanud selle matta oma traditsioonide alla, takistades Sõna õnnistuse paljunemist tavainimeste keskel? Ja kas sellega tahetakse hoiatada jüngreid tegemast samalaadset kohutavat viga evangeeliumi käsitlemises ajal, kui Kristuse tulek tundub viibivat?
Leiame tekstist otsiva hoiatuse. Mida tähendab Jeesusele ustavaks jäämine? Tänase teksti kohaselt tähendab see selle varanduse täisvõimsuse vallandamist, mille Jumal on meie kätte usaldanud. Evangeeliumi sõnumit ei jäetud kiriku hoolde mitte selleks et viimane selle konserveeriks; vaid see tuleb vallandada maailma sellisel viisil nagu Õpetaja seda ilmselgelt kavatsenud oli (s 21,23).
Kui me ei suuda sellest aru saada ning ajame ustavuse segi konservi valmistamisega, siis saavad selle loo lõpus öeldud hoiatused (s 30) meile kohutavaks väljakutseks .
Selle kommentaari autor: David Smith