Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 1:1-17
Eessõna1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.
Ristija Johannese sünni ettekuulutus5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
13Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.”
Luuka poolt kirjapandud evangeeliumi peategelaseks on muidugi Jeesus, kuid tema nime ei mainita enne 30.salmi selles peatükis. Et oma lugejaid ette valmistada olulise märkamiseks, alustab Luukas aga Sakariase ja Eliisabeti looga.
Sakarias ja Eliisabet olid Jumala teenimisele pühendunud vanapaar, kes elasid oma argielu, mida siiski varjutas suur isiklik tragöödia. Neil ei olnud last ning lisaks isiklikule kurbusele, olid lastetud naised tolleaegses ühiskonnas ka avaliku pilkamise sihtmärgid. See tragöödia muutub kurb-naljakaks kui loeme Sakariase ja ingli kohtumisest. Luukas kirjeldab hästi kogu loo inimlikku külge, kus hämmastus, kõikuv usk nin jonnakas kohusetunne teeb tohutu arenguhüppe selles Jumala päästeplaani kohases kohtumises.
Lapse sündimine, mida ingel võimsas poeetilises vormis ette kuulutab, saab olema paljude Piibli prohveteeringute kauaoodatud täitumine. Tema kaudu tuleb palju rõõmu ja hõiskamist, ta hakkab tegutsema Püha Vaimu väes ning pöörab paljude südamed tagasi Jumala poole.
Sellest lapsest peab saama teevalmistaja Jumala Messia tulekule. Prohvetid olid kuulutanud, et enne Messia tulekut läkitatakse maa peale tagasi prohvet Eelija. Ning nüüd ütleb ingel Sakariasele, et just seda ülesannet peab Johannes täitma. Jumal on kuulnud vaga vanapaari palveid, aga Ta vastab neile oma plaanist lähtuvalt, kosmiliselt grandioosses vormis, ilmselgelt palju võimsamalt, kui nad suudavad vastu võtta.
Johannese sünd oli vaid üks lüli Jumala suure päästeplaani sündmuste jadas, aga sellel oli oluline roll antud tõotuste täitumisel.
Luuka sõnum võib olla meile täna julgustuseks, esiteks sellest, et Jumalal on oma aeg. Nii nagu Sakariasel ja Eliisabetil, kellele anti poeg alles vanas eas - siis kui see inimlikult enam võimalik ei olnud, võivad ka meie palvevastused tulla mõnikord mitte meie, vaid Jumala ajakava järgi. See on ilmselt üks Luuka eesmärke, tõsta esile, et Jumal võib liikida üleloomulikul viisil, toimides vastu igasugust inimlikku loogikat. Sellega tuleb arvestada ja sellele avatud olla. Kuid selles on ka suur lootuse allikas.
Palugem siis, et võiksime olla need, kes tahavad ja oskavad vastu võtta Jumala ajakava, mõistes, et Jumalal on igaühe jaoks plaan, mille suurus ja võimsus ulatub kaugelt üle meie arusaamise.
Selle kommentaari autor: APÜ