Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hirmunud vaarao

Laupäev, 9. Jaanuar 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 1:1-22

Iisraeli laste orjapõli Egiptusemaal
1Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud;[n]koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli[n]seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid[n]ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.
8Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
9ja see ütles oma rahvale: „Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem[n]ja nad on meist vägevamad.
10Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda.[n]Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid[n]vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära.”
11Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid[n]neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
12Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda[n]laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja[n]telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga,[n]mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
15Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest[n]ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16ning ütles: „Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete[n]sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib[n]jääda elama!”
17Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse[n]kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles[n]neile: „Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?”
19Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: „Sellepärast et heebrealaste[n]naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui[n]ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud.”
20Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad[n]said väga arvurikkaks:
21et ämmaemandad kartsid Jumalat, siis ta andis neile suured pered.
22Aga vaarao andis käsu kogu oma rahvale, öeldes: „Kõik poeglapsed,[n]kes sünnivad, peate viskama jõkke, kõik tütarlapsed aga võite jätta[n]elama!”

“ Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Jos 1:9)

Arvan, et enamik neist, kes hakkavad 2.Moosese raamatut lugema, teevad seda Jaakobi järeltulijate vaatevinklist, kes olid Egiptuses kodunenud. Me elame kaasa rõhutud iisraellastele ning rõõmustame ämmaemandate julguse üle. Seepärast on üllatav jälgida, kui palju selles peatükis räägitakse tegelikult ka egiptlastest ning nende suhtumisest kaua-aegsetesse migrantidesse, kes nende keskel elasid.

Õnnistus, mis Egitpusesse oli tulnud Joosepi ja temaga algselt kaasa tulnud inimeste läbi, oli unustusse jäänud. Nüüd valitses “meie ja nemad” suhtumine. Pealegi olid iisraellased teistsugused; nende kogukond kasvas jõudsalt ning see ei olnud mitte lihtsalt probleem vaid juba oht. Mida peaks ühiskond tegema sellise tohutu immigrantide kogukonnaga?

Kaks peamist ohtu olid ilmselged: esiteks - iisraellased võisid saada veel vägevamaks ning  oma massiga ületada Egiptuse päriselanike arvu; teiseks- nad võisid lahkuda jättes tegemata kõik need tööd, mida egiptlased ise teha ei soovinud!   

Sedamööda kuidas kasvas veendumus, et need inimesed on ohuks egiptuse eluviisile, kasvas ka suhtumine, et iisraellased ei väärinud, et neid koheldi kui tavalisi inimesi. Seetõttu muutusid ka viisid, kuidas iisraellasi piirati ja alistati, järjest julmemaks ja rõhuvamaks. See, et algne sunnitöö asendati orjatööga, et kõik sündinud poisslapsed tapeti julmalt - see kõik ei tulnud ühekorraga, kuid see teostati. 

On selgelt näha, et jutustuse autori jaoks on taoline sündmuste käik vastuvõetamatu, ja see püstitab ka tänase lugeja ette küsimuse: “ Kas need teod olid lihtsalt vastuvõtmatud, sest olid kurjad, või olid need kurjad sellepärast, et seda tehti Aabrahami järeltulijatele?”

Tänane piibliteks julgustab meid uuesti ja tähelepanelikult esitama küsimusi selle kohta kuidas käituvad praegused valitsejad oma rahva keskel asuvate migrantide kogukondadega. Ja kuidas tuleks meil kristlastena käituda suuremahulise migratsiooni puhul?

Selle kommentaari autor: Mary Evans