Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Tähis, mida tuleb meeles pidada

Laupäev, 16. Jaanuar 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 12:1-28

Paasapüha söömaaja seadmine
1Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes:
2„See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
3Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall.
4Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
5Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.
6Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!
7Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.
8Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda!
9Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
10Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega!
11Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks!
12Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.
13Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda[f] + [fr] 12:13 [ft] Heebrea sõna [+it] pesah[+it*] 'paasapüha' meenutab sõna [+it] pasah[+it*] 'mööda minema', 'vahele jätma'. [f*] ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.
14See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
15Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.
16Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage!
17Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele!
18Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
19Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.
20Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!”
21Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: „Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall!
22Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemat piitjalga kausis oleva verega! Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest,
23sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Issand ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.
24Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!
25Ja kui te tulete maale, mille Issand teile annab, nagu ta on öelnud, siis pidage seda teenistust!26Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?,
27siis vastake: See on paasaohver Issanda auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad.” Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.
28Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Issand oli Moosesele ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.

Tänane tekst aitab meil lahti mõtestada veresümboli sügavat tähendust ja sümbolismi, mis jookseb jätkuva joonena läbi terve Pühakirja alates 1Ms 3:21, kus Jumal kasutab esimest korda loomade nahku, et katta kinni Aadama ja Eeva alastust. Palu Jumalalt abi mõista ja tõeliselt hinnata selle tähenduse sügavust.

Esmapilgul tundub, et on vähe ühist lool ühest hajusast põgenevate orjade hulgast, kes elavad läbi erinevaid seiklusi (mõnele on need lood, mis meie mõttemaailma lapsepõlves paeluda võisid ) ja sündmustel, mis kulmineeruvad risti ja ülestõusmise auhiilgusega. Kuid ilma nende iidsete lugude sügavama tähenduseta ei suuda me täielikult mõista ka Jeesuse ristilöömise ja ülestõusmise sündmusi. 

Mäletan eredalt oma esimesest lendu värske misjonärina Peruusse 1980ndate aastate alguses. Kusagil Atlandi ookeani kohal valdas mind kummaline tunne, justkui oleksin läbimas kahe eksistentsi, kahe erineva elu vahelist ruumi. Teadsin, et ei saa koju tagasi pöörduda enne kui mitme aasta pärast. Olin selja taha jätnud kõik, mis mulle siiani oli elus tuttav ja turvaline - ja ees ootas kohati hirmuäratav tundmatus. Selles lennukis olin sõna otses mõttes nende kahe reaalsuse vahel õhus. Võibolla valdasid Iisraeli rahvast sarnased tunded, kui nad olid valmistumas selleks strateegiliseks sammuks: uue elu ootuses päris oma rahvana, lõpuks ometi vabadena orjuse rõhumise alt.

Paasapüha seadmine oli selle täiesti uue alguse tähiseks ja tähistamiseks. Iisrael oli kaua aega toonud ohvreid, kuid esmakordselt pandi nii suur rõhk verevalamisele. Rahva orjusest vabastamine oli ainult üks Jumala eesmärke (2Ms 6:6-7). Teiseks oli lunastus: valatud veri ( millega oli usus Jumala käsu kohaselt võitud iga kodu uksepiidad ) sai lahenduseks probleemile, kuidas saab rahvas astuda lepingulisse suhtesse püha Jumalaga. Igal üksikul mainitud detailidel oli sügav tähendus: sündmuse kuupäev, looma spetsiifilsed omadused, küpsetusmeetod, pärmi täielik puudumine, see, et mitte midagi ei tohtinud üle jääda (võib-olla maagiliste praktikate ärahoidmiseks). Isegi riietus oli oluline (s. 11). See rahvas pidi olema valmis igal hetkel teele asuma -nagu kõik teised nende järel, kes on pühendunud Jumalaga koos edasi minemisele. Ei mingeid öömantleid ja susse nende jaoks!

Rahvana, kes on lunastatud Kristuse valatud vere läbi, oleme kutsutud käima Temaga viisil, mis on alalises valmisolekus kõigeks, milleks Ta meile võib juhiseid anda. Kas on midagi, millest peaksid ära pöörduma? Kas on Jumal sind "nügimas" tegema midagi radikaalselt teistsugust Tema jaoks? On sul vaja üle vaadata oma vaimulik "riietus"? Sussid varna riputada?

 
Kohutav pilt rahvast, kelle kõik esmasündinud on surma saadetud, rõhutab patu ja selle surmavate tagajärgede õudset reaalsust. Loe Jh 3:16-17 ja täna Jumalat Tema Poja, Jeesuse eest.

Selle kommentaari autor: Vivien Whitfield