Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 18:21-51
Tänu- ja võidulaul21Issand teeb mulle head mu õigust mööda,
ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
22Sest ma hoidsin Issanda teid
ega taganenud õelasti Jumalast.
23Sest kõik ta määrused on mu ees,
ma ei ole hüljanud tema seadlusi.
24Ma olin laitmatu tema ees
ja hoidusin pahateost.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda,
mu käte puhtust mööda tema silma ees.
26Heldele sa osutad heldust,
laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27puhta vastu sa oled puhas
ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28Sest sina päästad viletsa rahva,
aga alandad suurelised silmad.
29
Sest sina süütad mu lambi;
Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale,
oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
31Jumala tee on laitmatu,
Issanda kõne on sulatatud puhtaks;
tema on kilbiks kõigile,
kes tema juures pelgupaika otsivad.
32
Sest kes on Jumal peale Issanda?
Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
33See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle
ja teeb laitmatuks mu tee.
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks
ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
35Ta õpetab mu käsi sõdima
ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
36Sa annad mulle oma päästekilbi,
su parem käsi toetab mind,
su abi teeb mind suureks.
37Sa teed maa avaraks mu sammule,
et mu luupeksed ei libiseks.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi
ja nad kätte saada
ega taha tulla tagasi enne,
kui olen teinud neile lõpu.
39Ma tahan nad purustada,
nõnda et nad ei saa tõusta,
vaid langevad mu jalge alla.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks,
sa surud maha mu alla need,
kes tõusevad mu vastu.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja,
ma hävitan oma vihamehed.
42Nad hüüavad appi,
aga päästjat ei ole;
nad hüüavad Issanda poole,
aga tema ei vasta neile.
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks
nagu tolmu tuule ees;
ma põrmustan nad nagu
tänavate pori.
44
Sina päästad mind
rahva riidlemistest;
sa sead mind
rahvaste peaks.
Hõimud, keda ma ei tunne,
hakkavad mind orjama.
45Kuuldes minust
nad kuulevad mu sõna,
võõra rahva lapsed
meelitavad mind.46Võõra rahva lapsed nõrkevad
ja väljuvad värisedes oma linnustest.
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju!
Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
48Jumal, kes mulle annab kättemaksu
ja alistab mulle rahvad!
49Sina, kes mind päästad
mu vaenlaste käest,
sa ülendad mu
mulle vastuhakkajate üle
ja vabastad mu
vägivallameeste käest.
50Sellepärast ma tahan, Issand,
sind tänada rahvaste seas
ja laulda kiitust su nimele.
51Sina teed suureks oma kuninga võidud
ning osutad heldust oma võitule,
Taavetile ja tema soole igavesti!”
Kuni 20. salmini kirjeldab Taavet seda, mida Jumal teeb, kuidas Ta tuleb appi. 20.salmist edasi aga kirjeldab Taavet milline tema on olnud, mis on aluseks, et Jumal ise talle nii võimsalt appi tõttab. Näeme, et Taavet on pidanud lepingu endapoolset osa.
Üheks võtmeks on siin salmides 21 ja 25 korduv väljend “mu õigust mööda”. See osutab, et inimene, tunnetades ja mõistes Jumala sirgjoonelisust, saab asetada end õnnistuse teele, Jumalale meelepärane olles. See ei ole pääste saamine tegude varal - on ju Taavet juba Issanda oma - vaid õnnistuse taotlemine sõnakuulmise läbi. See on võimalik kõikidele lunastatuile.
Näeme, et taolise “tasu” saamine eeldab järjepidevat ja otsustavat pühendumist jumalakartusele ja pühitsusele (s 21-25). Issand omalt poolt kingib lauljale kestmise (lamp, s 29), olukordade muutumise (s 28-29) ning meelevalla inimeste ja asjade üle (väehulgad, müür s 30).
Salmid 30-45 aga kirjeldavad veelkord viise, kuidas Jumal end ilmutab . Näeme ka, et see, kes toimib õiglaselt (s 20-29), toimib ka eesmärgipäraselt, on täiuslik oma tegevuses (s 33-37). Psalmis vahelduvad lõigud selle kohta kuidas Jumal toimib, teistega, mis kirjeldavad Taaveti tegutsemist. Aga tuleb tähele panna, et Taavet toimis ja tegutses koos Jumalaga, mitte omapäi. Ta oli Jumala poolt jõustatud (s 33-35, 37-39, 41-43). Ei ole võimalik jõuda Jumala eesmärkideni, kui me ei ava end Tema tööle meis endis. Vastavalt sellele, kuidas Jumal avaldab oma tahet ja plaani, peab järgnema meie sõnakuulekus.
Psalm lõpeb isikliku pühendumisega Jumalale, kes päästab. Neis lõpusalmides (49-51), ei viita Taavet vaid iseenesele ja kogetule, vaid ka ettepoole - Jeesusele, kelles Taaveti soole antud tõotused täielikult tõeks said.
Sedasama teed käis Kristus, kelle kohta Paulus ütles: “Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.” (Fl 2:8)
Selle kommentaari autor: APÜ