Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 39:21-29
Jumal taastab Iisraeli21Ja ma ilmutan oma au paganate keskel ning kõik paganad
saavad näha minu kohut, mida ma mõistan, ja minu kätt, mille ma
panen nende peale.
22Aga Iisraeli sugu saab tunda, et mina, Issand, olen nende
Jumal, alates sellest päevast ja edaspidi.
23Ja paganad saavad teada, et Iisraeli sugu on vangi läinud
omaenese süü pärast, sellepärast et nad olid minu vastu truuduseta ja
et mina peitsin nende eest oma palge ning andsin nad nende
vaenlaste kätte, nõnda et nad kõik langesid mõõga läbi.
24Mina talitasin nendega nende rüvedust ja üleastumist mööda
ja peitsin nende eest oma palge.
25Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Nüüd pööran ma Jaakobi
vangipõlve ja halastan kogu Iisraeli soo peale ning olen kiivas oma
püha nime pärast.
26Ja nad peavad unustama oma teotuse ja kõik oma
truudusetuse, mida nad on osutanud minu vastu, kui nad julgesti
elavad oma maal ja ükski ei hirmuta neid.
27Kui ma toon nad tagasi rahvaste seast ja kogun nad nende
vaenlaste maadest, siis ma ilmutan nende kaudu oma pühadust
paljude paganate silme ees.
28Ja nad saavad tunda, et mina, Issand, olen nende Jumal,
kes saatis nad vangi paganate juurde, aga kes kogub nad jälle
nende oma maale ega jäta enam ühtegi neist sinna.
29Ma ei peida enam oma palet nende eest, sest ma valan oma
Vaimu Iisraeli soo peale, ütleb Issand Jumal.”
Eelmise peatüki stsenaariumi korratakse siin valikuliselt ning detailsemalt. 38.peatüki põhiliin on kokku võetud salmides 1-8, kuid suurem rõhk on antud Googi kukutamisele. Tegelikult ei ole tekstis mingit viidet tavapärasele sõjategevusele, selle asemel on aga eriliselt väja toodud Jumala toimimine, kes võtab relvad ja kukutab viisil, mis tundub Iisraeli sekkumise sisuliselt võimatuks tegevat. Kui tavapärane piibellik muster eeldab, et Jumala toimimine viiakse täide sõnakuulelike inimeste tegude kaudu (nt 34:16,23), siis siin on hetki ja kohti, kus inimestele ei ole jäetud muud tegevust kui pealtvaatamine ja ootamine. Nii nagu Punase mere ületamisel (2Ms 14:13-18) või Tekoa kõrbes (2Aj 20:14-17), nii ka selles viimases, Jumala käe läbi kurja hävitamises kogeb ja tunnistab Jumala rahvas, et vägi mis toimib ei pärine nende käest.
Ulatuslik aruanne põletatuist ning maetuist (s 9-16) on kujutluspilt mis annab aimu pikemast ajaperioodist, mida maa vajas peale Jumala rünnakut. Teine antud, aga erinev pilt, kus loomad hävitavad Googi armeed, nagu oleks see neile antud ohver (mis omakorda pöõrab tagurpidi harjunud tava, kus inimesed sõid ohverdatud loomi), rõhutab eriliselt Googi alandamist (s 17-21). Erinevad, otsekui kaleidoskoobi vahendusel antud pildid, annavad kokku panoraami kurjuse vägede täielikust kukutamisest . Peatüki viimane osa kordab veelkord varasemate peatükkide sõnumit, otsekui meelde tuletades, et Jumala poolt tõotatud, tema oma rahva taastamine, ei ole mingil viisil takistatud käesolevatest kohutavatest sündmustest.
Ilmutuse raamat, mille üks tunnusjooni on ka vanatestamentlike sümbolite loogika kasutamine, taasesitab Googi stsenaariumi, kirjeldades seda kui saatana viimast rünnakut, mis omakorda jõuab välja viimse kohtumõistmiseni (Ilm 20).
Jumala kohtumõistmine ja viha on sama reaalsed kui Tema armastus ja arm. Ta ei saaks olla täiuslik ja püha, kui Ta ei vihkaks kõike halba ja väära. Kui Jumal enne Jeesuse tagasitulekut annab tunda oma kohtumõistmist tervele maailmale, mõistavad kõik rahvad Tema kõikvõimsust ning pühadust. Aga juba praegu võivad kõik näha ka seda, et Ta on Jumal, kes tahab armu anda. Ta ei soovi, et jumalatud hukkuks, vaid et nad pöörduksid ning saaksid elada.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly