Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumalal on plaan

Laupäev, 1. Mai 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 6:1-27

Jeeriko vallutamine
1Aga Jeeriko sulges oma väravad ja jäi suletuks Iisraeli
laste pärast, ükski ei pääsenud välja ega sisse.
2Siis Issand ütles Joosuale: „Vaata, ma annan su kätte
Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed,
vaprad mehed.
3Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru
ümber linna; tee nõnda kuus päeva!
4Ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve laeka ees!
Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja
preestrid puhugu sarvi!
5Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarve häält,
siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa; siis langeb linnamüür
sealsamas ja rahvas mingu üles, igaüks otse oma kohalt!”
6Siis kutsus Joosua, Nuuni poeg, preestrid ja ütles neile:
„Kandke seaduselaegast, ja seitse preestrit kandku seitset
jäärasarve Issanda laeka ees!”
7Aga rahvale ta ütles: „Minge ja käige ümber linna, ja need,
kes on relvastatud, käigu Issanda laeka ees!”
8Ja sündis, nagu Joosua rahvale ütles. Need seitse
preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda ees, läksid ja
puhusid sarvi, ja Issanda seaduselaegas käis nende järel.
9Ja kes olid relvastatud, käisid sarvi puhuvate preestrite
ees, aga laeka järel käis järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
10Ja Joosua andis rahvale käsu, öeldes: „Ärge karjuge ja
ärge tehke häält, ärgu tulgu teie suust sõnagi kuni selle
päevani, millal ma teile ütlen: Karjuge! Siis karjuge!”
11Ja ta laskis Issanda laeka käia ümber linna, ühe korra
ringi; siis nad tulid leeri ja jäid ööseks leeri.
12Ja Joosua tõusis hommikul vara ning preestrid tõstsid üles
Issanda laeka.
13Ja need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve
Issanda laeka ees, läksid aina ja puhusid sarvi, ja kes olid
relvastatud, käisid nende ees, ja Issanda laeka järel käis
järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
14Nad käisid ka teisel päeval ühe korra ümber linna ja tulid
tagasi leeri; nõnda tegid nad kuus päeva.
15Aga seitsmendal päeval tõusid nad vara koiduajal ja käisid
selsamal kombel seitse korda ümber linna; üksnes sel päeval
käisid nad seitse korda ümber linna.
16Ja kui seitsmendal korral preestrid puhusid sarvi, ütles
Joosua rahvale: „Karjuge, sest Issand annab linna teile!
17Linn ja kõik, mis selles on, tuleb hävitada Issanda auks!
Ainult hoor Raahab jäägu ellu, tema ja kõik, kes on koos temaga
ta kojas, sest tema peitis meie läkitatud käskjalgu!
18Aga teie ise hoiduge hävitatavast eemale, et te himustades
ei võtaks midagi hävitatavast ega viiks Iisraeli leeri vande
alla ega tõukaks õnnetusse!
19Kõik hõbe ja kuld, vask- ja raudriistad on aga pühitsetud
Issandale ja need tulgu Issanda varanduste hulka!”
20Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kui
rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure
sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles
linna, igaüks otse oma kohalt, ja nad vallutasid linna.
21Ja nad hävitasid mõõgateraga sootuks kõik, kes linnas
olid, niihästi mehed kui naised, niihästi noored kui vanad,
samuti härjad, lambad ja eeslid.
22Aga neile kahele mehele, kes olid maad kuulanud, ütles
Joosua: „Minge hooranaise kotta ja tooge sealt välja naine ja
kõik, kes tal on, nagu te temale olete vandega tõotanud!”
23Siis läksid need noored mehed, maakuulajad, ja tõid välja
Raahabi, tema isa, ema, vennad ja kõik, kes tal olid; nad tõid
välja kogu tema suguvõsa ja jätsid need väljapoole Iisraeli
leeri.
24Ja nad põletasid tulega ära linna ja kõik, mis seal sees
oli; ainult hõbeda ja kulla, vask- ja raudriistad panid nad
Issanda koja varanduste hulka.
25Aga hoor Raahabi ja tema isa pere ja kõik, kes tal olid,
jättis Joosua ellu, ja ta elab Iisraeli keskel tänapäevani,
sellepärast et ta peitis käskjalgu, keda Joosua oli läkitanud
Jeerikot uurima.26Sel ajal vandus Joosua vande, öeldes: „Neetud olgu Issanda
ees mees, kes asub üles ehitama seda Jeeriko linna! Oma
esmasündinu hinnaga rajab ta selle ja oma noorima hinnaga
paneb ta sellele väravad ette.”
27Ja Issand oli Joosuaga, kes sai kuulsaks kogu maal.

“Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!” (Ps 119:34)

Üks põhilisi õppetunde Joosua jaoks oli õppida sõnakuulmist. See nõue esitati kohe alguses (Jos 1:7-8) Tal oli Moosese käsuõpetuse raamat ning ta pidi selle üle mõtisklema ja mediteerima, seda eneses mõjuda laskma ning üle kõige -kuuletuma neile seadustele. Lisaks andis Jumal Joosuale spetsiifilisi instruktsioone. Tänases loos näeme, et mõned neist juhitstest võisid olla vägagi imelikud! Seda hämmastavam on Joosua kuuletumine ilma mingite küsimusteta. Joosua oli õppinud - ja õppis üha - et Jumala plaani saab alati usaldada.

Jeeriko - sõna otses mõttes Kuu Linn - asetses strateegiliselt olulises kohas, Surnumere põhjapoolse tipu juures. Kui Joosua koos iisraellastega lähenes, pagesid lähedal asuvate külade elanikud surmahirmus ning sulgesid kõik uksed (s 1). Nad olid kuulnud Jumala tegudest Iisraeli keskel. Elanike põgenemisest hoolimata ei teinud Joosua sel hetkel midagi. Ta ootas instruktsioone Jumalalt. Kohtumine Jumala sõjavägede ülemaga oli veel eredalt meeles ( Jos 5:13-15). Ja siis need juhised tulid! Päevased marsid, trompetid, seaduselaegas - peaaegu nagu liikumine kõrberännakul. Ehk plaanis Jumal Jeerikot psühholoogiliselt mõjutada? Võibolla, aga olulisem oli see, et tegu oli vaimuliku proovilepanekuga, mille kaudu Jumal treenis oma rahvast sõnakuulmises.

Nii nagu Jordani jõe ületamisel, pidi seaduslaegas, ehk Jumala ligiolu, ka nüüd minema kõige ees. Joosua andis sõnakuulelikult kõik korraldused edasi (s 6,7) ning kuna rahvas ja preestrid olid korra juba kogenud sõnakuulmise mõju, polnud kuuletumine neile raske (s 8,9). Kahtlemata võisid paljud kibeleda rünnakut alustama, aga kuna Jumala juhised seda ei kinnitanud, pidi rahvas kannatlikult ja täieslikus vaikuses ootama (s 10). Järgmise sammu ootamine Jumala käest võib mõnikord olla tõeliselt raske, ometi on see palju parem kui Jumalast ette tormamine, ilma Tema juhtimiseta.

Reaalne rünnak algas peale seitset päeva vaikivat sõnakuulmist, hämmingut, ootust ja ka hirmu.  Trompetihelide saatel marssisid preestrid, sõdurid ja rahvas ümber Jeeriko. Kahtlemata arvasid sissepiiratud linnaelanikud, et nende lõpp oli käes. Aga siis iisraellased peatusid ja läksid tagasi leeri (s 11). Järgmisel päeval tegid nad samamoodi ja pöördusid uuesti leeri tagasi (s 14)? Ja veel järgmised 4 päeva - täpselt samamoodi. 

Seitsmendal hommikul olukord muutus. Enam ei tehtud vaid üht ringi ümber müüride, vaid tuli teine ja kolmas ja nõnda edasi. Seitse preestrit, seitse sarve, seitsmendal päeval (mis seaduse järele oli hingamispäev, aga see neid ei takistanud), seitse korda. Seitse sümboliseerib terviklikkust, täielikkust, täiuslikkust. Kas Jeeriko inimesed lugesid ka kordi? Ja kas nad said sõnumist aru? Või olid nad selleks ajaks juba uinunud petlikus turvalisuses, arvates, et Iisrael ei ründagi? 

Alles nüüd edastab Joosua viimase käsu: “Karjuge! Sest Issand annab linna teile!” (s 16). Jeeriko jaoks tähendas see kohtumõistmise päeva, Raahabi ja tema pere jaoks aga pääsemise päeva (s 17). Iisraellastele endile anti aga hoiatus (s 18). Julmast ja vägivaldsest rünnakust hoolimata ei tohtinud nad sealt saaki kaasa röövida, vaid nemad olid üksnes osa palju suuremast plaanist. See linn tuli pühitseda Jumalale ning kõik väärtuslik selles, kuulus Talle (s 19).

Siis järgnes kirjeldamatu. Trompetid hüüdsid, rahvas kisendas, müürid varisesid, mõõgaga raiuvad sõdurid, surm, hävitus - ja viimaks kohutav tulekahju (s 24). See polnud mingi üllatusrünnak, vaid Jeerikos kasvava hirmu foonil täide viidud kulminatsioon. Kuus päeva jälgisid linnaelanikud kasvava hirmuga seaduselaegast, mida preestrid ümber nende linna kandsid, sellele järgnevaid, trompeteid puhuvaid preestreid, erinevaid sõjasalke ees ja taga ning iga päevaga aina rohkem kogesid nad, et neil polnud mingit võimalust põgeneda.

Selle terrori keskel leiab aset aga hämmastav ustavuse tegu. Võitjad - poliitikud või sõjalised juhid - ei täida sugugi alati enne antud lubadusi. Joosua ei olnud selline võitja. Tal oli Raahabile antud lubadus meeles samamoodi kui Raahabi tegu luurajate päästmisel ning Joosua kindlustas Raahabi perekonna päästmise.

Jeeriko vallutamise viis tekitab mitmetele tänapäeval küsimusi. On ilmne, et Jumal ei jää pasiivseks pealtvaatajaks. Iisraeli truuksjäämine on Jumalale äärmiselt oluline ning kõik, mis seda takistab pühitakse teelt - sh Kaananimaa elanikud. Mida me ei pruugi kohe mõista või märgata on  see, kui oluline on Jumala silmis õige (meelesuse ja südame hoiakuga) Jumala teenimine ja kummardamine ning mida Ta on valmis selle saavutamiseks tegema. 

Jumalal on alati plaan, ja see on alati parim - ka siis kui me sellest aru ei saa. Ta on Ainus, kes ka sõjas ja kohtumõistmises osutab armu ja halastust, täidab oma tõotused ning langetab kõige õiglasemad otsused.  

 
Kui palju usaldad sa täna Jumala plaani oma elus? Kui palju tõendab seda sinu sõnakuulelikkus Jumalale? Palu, et Jumal ilmutaks sulle, kui kusagil oled eksinud ning et Ta annaks sulle armu olla täielikult kaasa Tema plaanide teostumisel.

Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams