Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 6:1-11
Jeesus ja hingamispäev1Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi
viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte
vahel ja sõid.
2Mõned variserid ütlesid: „Miks te teete seda, mida ei tohi
teha hingamispäeval?”
3Ja Jeesus vastas neile: „Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi
Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?
4Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis
oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?”
5Ja ta ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva isand.”
Jeesus parandab hingamispäeval6Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks
sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.
7Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks
tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.
8Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele,
kellel oli kuivanud käsi: „Tõuse püsti ja astu keskele!” Too tõusis
ja jäi seisma.
9Jeesus ütles neile: „Ma küsin teilt, kas hingamispäeval
tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.”
10Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: „Siruta oma
käsi!” Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.
11Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida
nad küll saaksid teha Jeesusele.
Mida Naatsareti Jeesus ka teha võis, enne kui Ta taas Naatsaretis esile tõusis - üks on kindel: Ta luges Pühakirja. Jeesuse küsimuses variseridele - neile Pühakirja kuulekuse tšempionitele - peitus okas: “Kas te pole kunagi lugenud…?” (s 3). Siit leiame tõsise hoiatuse neile, kes loevad Piiblit selektiivselt ning pigem selleks, et oma isiklikke veendumusi toestada, mitte aga selleks, et saada Piiblist veel täielikumat pilti.
Variseridel oli õigus Moosese käsuseaduse osas, et see keelas hingamispäeval vilja koristada (2Ms 34:21). Mõne viljapea üles kiskumine kellegi teise põllul oli lubatav (5Ms 23:25), kuid variseride kitsarinnaline (tähenärijalik?)definitsioon tõlgendas jüngrite tegevuse “viljakoristuseks”. Nagu Tal kombeks, ignoreeris Jeesus taolist lihtsustatud teoloogiat viljakoristuse osas, ning adresseeris selle asemele otse tegelikku põhiküsimust: milline seadus võib olla kehtiv üle Moosese käsuseaduse? Vastus: inimlik vajadus. Taaveti nälg oli tugevam argument kui käsuseaduse ranged piirid (1Sm 21:1-6).
Arheoloogia ei pruugi iial leida jälgi Jeesusest, kuid hilisemad arheoloogilised leiud kinnitavad Jeesuse teenimistöö konteksti Galileas, sh ka kõikjale levivat sünagoogide kultuuri. Just sellel pinnal kerkis esile pingekaar käsuseaduse ja inimliku vajaduse vahel. Variseride jaoks oli tervendamine töö, seega hingamispäeval keelatud. Hiljem kajastab Luukas seda, kuidas variserid ütlevad deformeertitud kehaga naisele, et ta oleks pidanud tervendamist otsima tulema mingil teisel päeval (Lk 13:14)!
Tolles sünagoogis ei väljendu Jeesuse ja variseride kokkupõrge sõnades, ometi on see täiesti kogetav. Jeesus kohtab kuivanud käega meest. Enne kui Ta mehe käe terveks teen, küsib Ta kas hingamispäeval tohib head teha. Veelkord kaalub inimlik vajadus üles käsuseaduse kirjatähe.
Sageli tundub väljapool olijatele, et ka kogudus defineerib pühadust läbi negatiivse - mida me ei tohiks teha või millele tuleks vastu seista. Jeesus aga esitab meile väljakutse demonstreerida oma usku maailmale läbi inimeste vajaduste eest hoolitsemise.
Selle kommentaari autor: John Harris