Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ob 1:1-16
Edom alandatakse1Obadja nägemus.
„Nõnda ütleb Issand Jumal Edomi kohta -
me oleme kuulnud sõnumit Issandalt
ja käskjalg on läkitatud rahvaste juurde:
„Üles, tõuskem sõdima tema vastu!”
2Vaata, ma teen sind
pisikeseks rahvaste keskel,
sind põlatakse väga.
3Su südame ülbus petab sind,
kes sa elad kaljulõhedes,
kes sa oled rajanud oma asupaiga kõrgele
ja mõtled oma südames:
„Kes võiks mind tõugata
alla maa peale?”
4Kuigi sa tõuseksid kotka kõrgusele
ja kuigi su pesa oleks tehtud tähtede sekka,
tooksin ma su sealt alla, ütleb Issand.
5Kui su juurde tulevad vargad või öised röövlid -
kuidas sind siis laastatakse!
Eks nad varasta vaid niipalju, kui neile on vaja?
Kui sulle tulevad viinamarjakorjajad,
kas nad ei jäta midagi järelnoppimiseks?
6Ah, kuidas küll uuritakse Eesavit,
tuhnitakse tema peidetud varandusi.
7Kõik su liitlased ajavad sind piirini,
su sõbrad petavad sind,
võtavad su üle võimust,
su leiva sööjad seavad sulle lõksu.
- „Tema ei taipa midagi!” -
8Kas see ei tule kätte sel päeval, ütleb Issand,
kui ma hävitan targad Edomist
ja mõistlikud Eesavi mäelt?
9Siis, Teeman, ehmuvad su kangelased,
sest Eesavi mäestikust tapetakse viimne kui mees.
10Süüteo pärast, vägivalla pärast
su venna Jaakobi kallal
katab sind häbi
ja sind hävitatakse igaveseks.
11Sel päeval, kui sa seisid eemal,
päeval, kui võõrad viisid ära ta varanduse,
kui muulased tulid ta väravasse
ja heitsid liisku Jeruusalemma pärast,
olid sinagi nagu üks neist.
12Ära vaata põlgusega
oma venna peale
tema viletsuse ajal;
ära rõõmusta Juuda laste pärast
nende hukkumispäeval;
ära oma suuga suurusta
hädapäeval!
13Ära mine sisse mu rahva väravast
tema õnnetuspäeval;
ära sinagi tunne rõõmu tema hädast
ta õnnetuspäeval;
ära pista kätt tema varanduse külge
tema õnnetuspäeval!
14Ära varitse teelahkmel
tema põgenikke hävitamas,
ära loovuta tema pääsenuid
hädapäeval!
15
Sest Issanda päev on ligidal
kõigi rahvaste jaoks.
Nõnda nagu sina talitasid,
talitatakse sinuga,
su teod tulevad tagasi
su oma pea peale.
16Sest nõnda nagu te olete joonud
mu pühal mäel,
nõnda peavad kõik rahvad
alati jooma:
nad joovad ja rüüpavad,
ja siis on,
nagu ei oleks neid olnudki.
Süüdistades edomlasi oma venna Juuda reetmises Paabeli sissetungi ajal Jeruusalemma, mõistab prohvet Obdaja hukka ka edomlaste uhkuse ning väära turvatunde. Edomlased asusid kõrgel kaljutasandikul, looduslikus kindluses ning kiitlesid sageli oma kaitstuse ning turvalisuse üle (s 3). "Kes võiks mind tõugata alla maa peale?” Nad pidasid end kotka sarnaseks, kes teeb oma pesa “ tähtede sekka” (s 4). Rahvas oli ka majanduslikult kindlustatud, sest neil olid “peidetud varandused” (s 6). Rahvusvaheliselt kindlustasid nad endid erinevate liitude läbi, mida sõlmiti naabritega (s 7).
Teeman (mille all mõeldakse Edomit), oli kuulus oma tarkade meeste (s 8) ja ka sõjameeste poolest (s 9). Inimlikult vaadates tundub, et Edom on vallutamatu, kuid Jumal ütleb, et Ta hävitab kõik - nii loodusliku kaitse (s 2-4), nende jõukuse (s 5,6), liitlased (s 7) ning inimesed (s 8,9).
“Ei ole midagi uut siin päikese all” (Kg 1:9). Tuhandeid aastaid peale Obadja aega, on inimloomus endiselt samasugune. Nii nagu edomlased, elame meiegi ühiskonnas, mis pürgib kõrgete saavutuste poole, tahab purustada rekordeid, sihtida kõrgele, saada väljapiastvaks, olla populaarne, teenida palju raha, omada võimu….! Kokkuvõtlikult võime öelda, et need, kes on kuulsad, jõukad ja mõjukad - neid peetakse meiegi ühiskonnas “edukateks”.
Jeesuse õpetus on täiesti vastupidine ja revolutsiooniline. Tema soovitab valida aukohtade asemel madalaimad kohad ( Lk 14:7–11). Alandlikud on Jumala kuningriigis kõige suuremad (Mt 18:4). Jeesus õpetab inimestele, et head teod tuleb teha salajas, mitte neid kogu rahvale kuulutades (Mt 6:1–4). Ja Jeesus julgustab koguma varandust taevasse, mitte maa peale (Mt 6:19–24). Ka edukust ei tuleks mõõta mitte võimu omamises, vaid teiste teenimises, nagu Jeesus ise seda tegi (Mt 23:11; Mt 20:28; Jh 13:1–17)
Selle kommentaari autor: Alison Lo