Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Appihüüd

Pühapäev, 22. August 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 12

Abipalve libekeelsete vastu
1Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
2
Päästa, Issand,
sest vagad on lõppenud
ja ustavad on otsa saanud
inimlaste seast!
3Nemad räägivad tühja üksteisega,
räägivad libedate huultega,
kahepaikse südamega.
4
Hävitagu Issand
kõik libedad huuled,
keeled, mis räägivad kõrke asju,
5kes ütlevad:
„Oma keele tõttu me oleme tugevad,
meie huuled on meie võimuses,
kes on meile isandaks?”
6
„Viletsate rõhumise,
vaeste ägamise pärast
tõusen ma nüüd üles,”
ütleb Issand,
„ma toon pääste sellele,
kes hingeldab.”
7
Issanda kõned on puhtad kõned,
need on hõbe,
mis savist ahjus sulatatud
ja seitsmekordselt puhastatud.
8Sina, Issand, kaitsed neid;
sa hoiad neid igavesti
selle põlve rahva eest.
9Õelad käivad toredasti ringi,
kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.

“Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!” (Rm 12:21)

Mõnikord tundub, et meie maailm on üleküllastatud poliitikute valedest, Jumala rahva suhtes vaenulikust meediast, et keegi ei hooli enam vaestest või rõhututest ning jumalakartliku eluviisiga inimesi on väga vähe. Näeme, et Taavet elas üsna sarnases maailmas - algab ju see psalm kogukondliku nutulauluga.

Taavet ei väljenda siin isiklikke etteheiteid, vaid anub kurjade aegade keskel abi Jumalalt. Ta nimetab alusvoorusi nagu ausus, aladlikkus, kaastunne ja ustavus - mida ta kogukonnas enam ei näe. Selle asemel hinnatakse seal valesid, meelitamist, kiitelmist, kurjust ja õelust.

Siis aga muutub laulu toon kindlamaks (s 6), Taavet kogeb kinnitust selles, et Jumal tõuseb ning mõistab õiglast kohut.  Et Jumal kaitseb.  Et Tema toob lootuse ja annab usalduse tagasi neile, kes tunnevad end hüljatuina.

Kui meis tekib meeleheide maailma praeguse olukorra pärast ning kipume uskuma, et Jumal on meid unustanud, võib tänane psalm meie südant kinnitada. Jumal kuuleb ja on kuulnud meie appihüüdeid, Tema näeb, kui valame oma südame välja Tema ette. Ta tõuseb selleks, et päästa ja kaitsta.  

Tema sulastena on ka meil ülesanne tuua siia maailma headust: keegi on öelnud “Selleks, et kurjus saaks valitseda piisab sellest kui head inimesed ei tee midagi.” Kurjusest eemaldumisest, või selle hukkamõistmisest ei ole kasu - meil tuleb kaitsta vaeseid ja hädalisi, ning turvata neid, kes on haavatavad. 

Jeesus tõotas alati meie juurde jääda (Mt 28:20). Tema tõotused on tõesed ja kindlad, nagu seitse korda tules puhastatud väärismetall (s 7). Jumal ei tee nägu, nagu poleks kurjust olemas. Jeesus suri meie kõikide pattude eest - ka nende kurjade eest, kes meelt parandavad. Tema tuli, et “kuulutada vaestele rõõmusõnumit….kuulutada vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist….laskma vabadusse rõhutuid…kuulutama Issanda meelepärast aastat.” (Lk 4:18-19) Seesama on meie misjoniülesanne tänases maailmas. 

 
Mida ütleb tänane psalm su kogudusele? Kas sina oled valmis üles tõusma, et kaitsta õiglust, tõde või seisma rõhutute eest? Palu, et sul oleks julgust astuda (Jumala juhtimisel) neisse tegudesse, mida Jumal on sinu jaoks ette valmistanud (Ef 2:10 Js 26:12)

Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson