Palveteema on väga tuntud teema. Kõikides religioonides on palvel väga oluline tähtsus. Kuid on ka öeldud, et üheski religioonis ei ole nii vähe palvetamist kui kristluses ja üheski konfessioonis ei palvetata nii vähe, kui protestandid seda teevad. 

Tänapäeval öeldakse tihti, et palvetavad ainult nõrgad ja viletsad inimesed, meil pole täna palvetamist vaja, me oleme edukad, haritud, võimekad, rikkad, tugevad, aga kui me natukenegi vaatame enda ümber maailmas, siis leiame suurema osa inimkonnast palvetamas. Budistid keerutavad oma palveveskeid, vagad hindud mõõdavad pikkadel palverännakutel oma tolmuseid teid, moslemid heidavad näoli maha pea Meka poole, siis kui palveaeg on käes ja teevad seda mitu korda. Palvetatakse öösel ja päeval.

Siin loetud palvetekst on meile kõigile tuntud “Meie Isa” palve üks versioon. Tõenäoliselt on see kõige enam palvetatud palve kristlikus maailmas. Öeldakse, et selles palves väljendub kõik see, mis on ühe tõsiuskliku palvetaja südames.

Kuid samas on see palve, mida palutakse nii sageli selle sisule mõtlemata. Me unustame ära, miks me palvetame. Miks me palvetame “Meie Isa” palvet? Kas mõtleme, et see on meie traditsioon, või et Jumalal on seda vaja, või meie kiriku traditsioon näeb seda ette? Tegelikult on selles kogu palvetamise alus ja palve sisu. Selles palves sisalduvad nii ajalikud kui ka vaimulikud vajadused, mis ühel inimesel olla võivad. Selle tõttu on ta üks täiuslik palve.

Jeesuse sõnade kohaselt peaksime eriliselt palvetama selle eest, et Jumala nimi oleks meie keskel pühitsetud; et Tema riik võiks tulla meie keskele; et meil oleks igapäevast leiba ja võtaksime seda tänulikult vastu.

Peaksime andeks paluma ka oma eksimused ning anuma, et meid ei saadetaks kiusatusse, vaid kui oleme kurjuse meelevallas, siis Jumal päästaks meid. See tähendab paluda kaitset võõrastesse usuvooludesse, lootusetusesse, häbisse, andestamatusse, kibedusse ja vihasse eksimise eest; kaitset ebajumalate teenimisse langemise eest, mis võib tulla vägagi märkamatult. 

Tegelikult Jeesus lausa käsib meil anuda. Meie taevane Isa soovib, et tuleme Tema ette palves regulaarselt, Ta tahab, et avame oma südamed ja räägime Talle palves oma mõtetest, vajadustest, aga ka armastusest Tema vastu. Jumal ei ole sugugi ükskõikne meie argielu suhtes, Ta tahab aktiivselt olla osa sellest, kuidas meil läheb.

Üks budistist munk õpetas kord, et palve kõige algelisemal tasemel tähendab palvetada argiasjade eest, aga need kes on vaimus kõrgemale tõusnud, taotlevad kõrgemaid asju kui igapäevane toit. Tänasest tekstist näeme, et Elavale, Kolmainu Jumalale on tähtis inimese elu selle kõigis tahkudes, tervikuna. Meil tuleb palvetada igapäevase leiva, töö ja riietuse pärast; aga samamoodi peame palvetama ka Jumala riigi realiseerumise eest ja selle pärast, et kõik inimesed maailmas võiksid kuulda Jeesuse lepitusteost ning leida elava usu ja suhte Jumalaga.