Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 62
Jumal on ainus varjupaik1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
2
Üksnes Jumala juures on mu hing vait,
tema käest tuleb mulle pääste.
3Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik,
et ma sugugi ei kõigu.
4Kaua te kipute ühe mehe kallale
ja lõhute kõik teda,
nagu oleks ta väljavajunud sein
või mahavarisenud müür?
5Nemad vaid peavad nõu,
kuidas teda maha paisata tema kõrgusest;
valest on neil hea meel.
Oma suuga nad õnnistavad,
aga oma südames nad neavad.
Sela.
6Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait,
sest temalt tuleb, mida ma ootan!
7Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
8Jumala käes on mu pääste ja mu au;
mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
9Lootke tema peale igal ajal, rahvas;
valage välja oma südamed tema ette:
Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
10Ainult tuuleõhk on inimlapsed,
paljas vale on mehepojad;
kaalule pandult on nemad kõik
ühtekokku kergemad kui tuuleõhk.
11Ärge pange oma lootust
vale ja riisumise peale,
ärge lootke tühja;
kui jõukus kasvab,
siis ärge pange seda mikski!
12Kord on Jumal rääkinud;
kaks korda ma olen seda kuulnud,
et Jumalal on vägi,
13ja et sinul, Issand, on heldus;
sest sa tasud igaühele ta tegusid mööda.
Rahutu ja murelik süda on raske koorem. Tänane psalm kõneleb meile aga hingamisest ja usaldusest, mida pakutakse kõikidele, keda elu pillutab otsekui tormituul lehti. Hinge puhkamine ja kindel tugi tormides on seotud teadmisega sellest, kes on Jumal, ning kas me tunneme Teda isiklikult.
Jumalast väljapool ei ole mingit puhkust. Tema üksi on meie hingamine, meie kalju, Temas üksi on meie pääsemine (s 2,3,6,7). Laulja kuulutab siin, et Jumal on tema pääste, tema kindlus, võimas kalju ja pelgupaik. Isiklik ja kogemuslik teekond Jumalaga, Tema tundmine on see, mis annab tõelise rahu ja puhkamise.
See ei tähenda, et laulja elus poleks muresid. Tegelikult ründavad teda vaenlased mitmelt poolt, püüdes teda maha paisata (s 4), aga isegi keset lahinguid suudab ta tunnistada: “mind ei saa keegi kõigutada”. Kui imeline on uskuda sellisesse Jumalasse, tunda Teda ning kuuluda Tema kõigutamatusse kuningriiki! (Hb 12:28)
Puhkus on seotud Jumala usaldamisega “igal ajal” (s 9). On lihtne hakata vastasseisu keskel ahastama ning asendada usaldus inimliku “pääste” leiutamise, rikkuse või isegi väärate ja petlike tegudega (s 10, 11). Üksnes Jumal on see, keda saame jäägitult usaldada; üksnes Tema on tõesti meie pelgupaik (s 8).
Psalm lõpeb kuulutusega Jumala olemuse kohta - ja taas on siin aluseks usaldus, aga ka puhkamine. Selle kinnituseks tõstetakse esile kahte Jumala omadust: Jumal on tugev; ja Jumal on armastav (s 12-13). Milline suur lohutus ja julgustus on selles tõdemuses! Millega tahes sa ka silmitsi poleks, pea meeles, et Jumal on piisavalt tugev tõstma sind üles ka kõige sügavamast kuristikust või vabastama sind kõige jäledamast vangikoopast (Ps 40:2; Ap 12:5-10).
Lisaks armastab Ta sind rohkem kui oskad aduda ning kindlustab, et isegi kui kurjus tahab sulle läheneda, peab ta seda alluma Jumala kontrollile (Ii 1:12, Ii 2:6). Kinnita siis oma südant, usaldama Jumalat ning leia Temas oma puhkus ja hingamine.
Selle kommentaari autor: APÜ